Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast,
orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) Nukleiinhapped 5.) Hormoonid 6.) Vitamiinid ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS Anorgaanilistest ainetest on organismis kõige enam vett 78% ( keskmiselt ) . Noorte ja aktiivsete , tegutsevates rakkudes on vett rohkem umbes 95% . Peaaju koosneb 95 % veest. Rasv kude on kõige aeglasem ja koosneb ainult 55-60 % veest. Anorgaanilised happed, hüdroksiidid, soolad, esinevad rakkudes anioonide ja katioonidena 1.Milliseid ülesandeid täidab vesi organismis ? - on hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojamahutavus . Soojeneb ja jahtub aeglaselt. Säilitab kehas püsivat temperatuuri ( homöostaas ) . 2.Anioonid ja katioonid ? KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks( neid esineb veres ja rakkude tsütoplasmas )
jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni
MITTEPOLAARSED AINED mittepolaarsetest molekulidest koosneb aine. POLAARSED AINED polaarsetest molekulidest koosnev aine. IOONILISED AINED ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seotud ioonilise sidemega. ELEKTROLÜÜDI LAHUS elektrolüüdid on jagunenud ioonideks, juhib elektrivoolu. LAHUSE ELEKTRIJUHTIVUS kui lahuses on ioonid, juhib lahus elektrit. HAPE (aine, mis annab lahusesse vesinikioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil katioonidena moodustuvad üksnes vesinikioonid. HAPPELINE OKSIID mittemetallioksiid, mis vastab mingile happele; alusega reageerides annavad soola ja vee. TUGEV HAPE lahuses täielikult dissotseerumun ioonideks: H2SO4; HNO3; HCl. NÕRK HAPE lahustumisel osaliselt dissotseerub ioonideks: H2S; H2CO3; H4SiO4. ALUS EHK HÜDROKSIID (aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil anioonidena moodustuvad üksnes hüdroksiidioonid.
......................................................................... ................................................ Protokoll esitatud: .......................................................................... Protokoll arvestatud: P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+, NH4+ Neljanda ning viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2´+ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid. Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele ammooniumisoolasid, siis tõestatakse NH4+-ioonid alati alglahusest. Uuritav lahus ei sisalda Sr2+-,Na+- ja K+-ioone. NH4+- ioonide tõestamine Ühele tilgale alglahusele lisatakse 1...2 tilka Nessleri reaktiivi. NH 4+ -ioonide olemasolul moodustub iseloomulik punakaspruun amorfne sade. Väga väikeste ammooniumioonide kontsentratsioonide
tuumast võivad elektronorbitaalid ulatuda mida suurem number, seda kaugemale Perioodis vasakult paremale kasvab jrk nr ja koos sellega tuumalaeng ning elektronide hulk aatomis Mida suurem laeng tuumal, seda tugevamini on elektronid tuuma küljes (Coulomb'i seadus) METALLID ... on perioodilisuse tabelis vasakul; enamus elemente on metallid. Iseloomulik: läige, suur elektri- ja soojusjuhtivus, vesilahustes esinevad katioonidena (Mn+). I. 1) aktiivsed (Na, K, ... Ca, Ba,...) 2) vähemaktiivsed (Mg, Zn, Al, Mn, ....) 3) tarbemetallid ehitusmetallid (Cr, Fe, Sn, Pb, Cu...) 4) mündimetallid (Ag, Au, Pt, Hg...) II. s-metallid, p-metallid jne Kromosoomsed metallid: Ti (sinine, punane, roheline), V (punane, kollane), Mn (punane, roosa), Cr (punane, erkroheline), Fe (punane pruun), Co (sinine,...) Veel metallidest Metallid on looduse lahutamatu osa.
aluselise magneesiumhüdroksiidkarbonaadina: 2Mg2+ + CO32 + 2OH Mg2(OH)2CO3 Et seda vältida, tuleb lahusele enne sadestamist lisada NH4Cl lahust, mis vähendab lahuse pH vajaliku väärtuseni pH~9, mille juures ei sadene Mg2+-ioonid magneesiumhüdroksiidkarbonaadina. Seega toimub IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine (NH4)2CO3 lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba2+ ja Ca2+ ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid. Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele ammooniumisoolasid, siis tõestatakse NH4+-ioonid alati alglahusest. NH4+- ioonide tõestamine Ühele tilgale alglahusele lisatakse 1...2 tilka Nessleri reaktiivi. NH4+ -ioonide olemasolul moodustub iseloomulik punakaspruun amorfne sade. Väga väikeste ammooniumioonide kontsentratsioonide puhul tekib ainult pruunikaskollane värvus.
asendamatu}, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin) 2) Asendatavad aminohapped (alaniin, asparagiin, aspartaamhape, tsitruliin, tsüsteiin, glutamiinhape, glütsiin, hüdroksüglutamiinhape, norleutsiin, proliin, seriin, türosiin, proliin) Füüsikalised omadused: Vesilahustes on valgud sõltuvalt lahuse pHst kas katioonidena, anioonidena või kaksikioonidena Dissotsieeruvad Omavad vähemalt ühte kiraalset tsentrit ja on seega optiliselt aktiivsed. (v.a. glütsiin) Konfiguratsiooni mõttes jagatakse (CahnIngoldPrelog): 1) Laminohapped 2) (S)aminohapped Lahustuvus Lahustuvus vees on väga erinev. Lahustuvust saab parandada hapete või aluste lisamisega (soolade moodustumine) ja teiste aminohapete juuresolekuga. Orgaanilistes lahustites ei lahustu eriti hästi. UVabsorptsioon
nimetatakse mikroelementideks. Väetisi milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena nimetatakse mineraalväetisteks.mineraal väetiste hulka loetakse ka orgaaniline ühend uurea ehk karbamiid CO(NH 2 ) 2 . 2 Mineraalväetisi omastavad taimed mullavees dissotsieerunult anioonide ( NO3 , HPO4 , 2 SO4 ) ja katioonidena ( NH 4 , K , Mg 2 , Ca 2 ) orgaanilistest ühenditest saavad taimed toiteelemente omastada pärast nende mineraliseerumist nitrifitseerivate või ammonifitseerivate mikroobide toimel Toiteelementide järgi liigirarakse väetised lämmastik-, fosfor-, ja kaaliumväetisteks kuna mineraalväetised võivad sisaldada mitut toiteelementi siis on võimalik ka teistsugune liigitus. lihtväetised sisaldavad vaid ühte taimetoiteelementi kasutatavamad mineraalväetised on
Kuna siin läks jutuks toitumisest, siis ei saa enam üle ega ümber põhjavee keemilisest koostisest. Teadagi on vihmavesi väga mage. Sisaldab olenevalt paikkonnast 20...30 mg/l mitmesuguseid sooli. Ookeanivesi on oluliselt soolasem ca 35000 mg/l. Põhja- ja pinnavesi on enamasti nende kahe äärmuse vahel. Joogiveeks loetakse kõlblikuks vett, mille soolsus ei ületa 1 g/l ehk 1000 mg/l. Vees lahustunud soolad esinevad anioonidena ja katioonidena. Peamised anioonid on OH , Cl-, SO42-, NO2-, NO3-, HCO-3, SO32-, PO43-. Levinumad katioonid on Na+, K+, - NH4+, Mg2+, Ca2+, Fe2+, Mn2+. Meie tingimustes oleks vajalik teada et SO 42- satub põhjavette sageli püriidi ehk FeS2 oksüdeerumisel, mis omakorda on tingitud maavarade kaevandamisega, mil püriit satub kokku hapnikurikka veega. NH4+, NO2-, NO3 vastavalt ammoonium-, nitrit-ja nitraat-ioonid näitavad põhjavee
Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega: · Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. · Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus. · Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. · Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. · Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit. Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks.
2) Makroelemendid on toiteelemendid, mida taimed vajavad suurtes kogustes, nt. ülaltoodud. Mikroelemente vajavad taimed väiksemates kogustes, nt. raud, mangaan, boor, vask, tsink, koobalt, molübdeen jne. 3) Mineraalväetised on väetised, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena. 4) KCl, K2SO4; NaNO3, NH4NO3, nitraadid, uurea; superfosfaat Ca(H2PO4)2, CaHPO4. 5) Mineraalväetiste tootmine ja nende kasutamine suurema saagikuse eesmärgil saastab keskkonda, nende tootmisel ja kasutamisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette. Süsinik 1) Süsiniku leidumine looduses. 2) Iseloomustada grafiiti ja teemanti (koostis, omadused, miks erinevad, kasutusalad). 1) Leidub looduses nii lihtainena kui ka ühendite koostises
Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks
redutseerijad) 2NaCl 2Na+Cl2 või 4KOH4K+2H2+2O2. Kaaliumi saamine vt slaidilt. Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus.Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. (vt slaid). Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit.Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks
makroelementideks. Taimed ammutavad toiteelemente vaid teatud kindlatest keemilistest ühenditest nende kindlates olekutes; mitte kõiki vajalikke elemente ei võeta kasvupinnasest. Süsinikku ja hapnikku tarbitakse näiteks gaasilises olekus süsihappegaasina (CO 2). Väikestes kogustes on taimed võimelised omastama ka väävlit gaasilisest vääveldioksiidist (SO2). Vajalik vesinik saadakse veemolekulidest (H2O). Positiivselt laetud ioonidena ehk katioonidena ammutatakse kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, tsinki ja lämmastikku ammooniumkatioonina. Negatiivselt laetud ioonidena ehk anioonidena ammutatakse fosforit, väävlit, molübdeeni, kloori ning lämmastikku nitraatanioonina. Boori võtavad taimed elektriliselt neutraalse boorhappemolekulina. Mõningaid metallilisi toiteelemente võtavad taimed kelaatidena. Kelaadid
annaabi.ee 
