Kõnetegevuse psühholoogia
määrtata et on alaleütlev-kääne, vaid mis vorme saame moodustada praktiliselt. Peab
lõimuma semnatikaga!!!. Siis me aitame last. Muidu on see sisuliselt mõttetu, Aga kui me
selle ühendame semantikaga, siis ei ole mõttetu. Kui kääname ühte sõna, siis tuleb
arutada, mis nende vormidega peale hakata/kus neid kasuatda saab/milleks.
Kognitiivne keeleteadus n'itab keelekasutuse sõltuvust kognitiivsest üphiskonna ja
üldse inimese arengust, Sõnatähendus sõltub sellets, mis rühmi/katergooriad me
modustame, mis vahet on rabakask, sookask jne. Toidutegemine: praadimine, keetmine,
küpsetamine. Ehk üldise ja konkreetse vahekord. Eeldab rühmitamiseks vajalike tunnuste
teadmist, nt kepp, et skui seee vees on siis see pole kala!
Aegruumis orienteerumisest saab see alguse. Et laps hakkab märkama kus miski asub ja
mis on see moment kus ta on, mis teeb, ja hljem tuleb, et hakkab mõtlema, ette, et mis
siis juthub, kui ta seda haarab. Laps muutb tema kognitiivse arenguga sõltuvuses olles
annaabi.ee 
