Hoidmaks inimesi eemal nii kõlvatutest kui ka kuritegudest demonstreeriti avalikult karistusi. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Tilk, M. (2006). Kasvatus eri kultuurides III. Tallinn: Imaprint. 12 ENESEREFLEKTSIOON Referaadi koostamise protsess koosnes raamatu lugemisest, teema valimisest ehk millest ma konkreetselt kirjutan, raamatu peatükkide kategoriseerimisest ehk milliseid kasutan, milliseid mitte, millised kirjutan kokku, ning lõpuks üles kirjutamisest ja vormistamisest. Kõige lihtsam oli kultuuriruumi valik ehk islam, sest see on nii teistsugune Eesti kultuurist, mistõttu tahtsin seda paremini tundma õppida. Kõige keerulisem osa oli viitamine, sest referaat põhineb ühel raamatul, siis iga lõigu lõppu sama viide kirjutada pole vist ka kõige õigem. Seetõttu mainisin selle aspekti ära sissejuhatuses.
ebaõnnestumisi, pigem situatsioonteguritega, alahinnates sealjuures isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isikuomadusi. Atributsioonivead on enesehinnangu tõstmiseks ja säilitamiseks vajalikud. 14.7. Stereotüübid ja nende roll igapäevaelus Stereotüüpideks nimetatakse teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumisealusel tehtud omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta. Sotsiaalsest kategoriseerimisest ja vajadusest ümbritsevat sotsiaalset elu lihtsustada tuleb tendents jaotada inimesed meie- ja nemad-gruppidesse. Stereotüübid püsivad tänu kokkupuute puudumisele teise grupiga. 15. Psüühikahäired Tänapäevane õige sõna tavapärasest kõrvalekalduvate nähtuste jaoks on psüühikahäire. Psüühikahäireid on väga palju. 15.1. Mis on normaalne ja mis ebanormaalne Endast lähtuv normi määratlus on subjektiivne norm.
1960Ndatel hakkasid levima autonoomsust eitavad funktsionaalsed keeleteooriad ja suunad, esimeste seas sotsiolingvistika. Funktsionaalsele keeleteooriale on iseloomulik keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest orienteerumisest. Funktsionalistlikud on oma lähenemisviisilt ka järgmised paaril-kolmel viimasel aastakümnel tekkinud keeleteaduse suunad: tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika. Veelgi uuematest suundadest on kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.Autonoomsest keeleteadusest
(Marcel Duchamp 1937) Asjade maailmas On raske üelda, millal läks modernism üle postmodernismiks. Kui aga just nende kahe nähtuse valist seost otsida, siis tahke väljendusena hakati arhitektuuris looma mitte päris modernistlikku, vaid vähem stiilipuhast hoonet. Muutused hakkasid toimuma kuue- seitsmekümnendatel. Ka teistel kunstialadel vaibus tegijate enesemäärang ning kohati suisa sihikindel põgenemine kategoriseerimisest (Marcel Duchamp). Alates nendest aegadest on kunsti erinevates vormides kasutatud vanu ideid või mingil määral enne olnut. 20. sajandi suuremad uued ideed võib ehk lugeda popkunsti omadeks, kui edaspidi pole midagi rabavat kohata. Kõigel on kas sihilikult või sihist hoolimata mõne endise voolu tundemärgid. Säärane ebamäärasus ongi tunnuseks, mis ühendab postmodernistlikku. Postmodernism on pigem seega nähtus, diagnoos. Pole olnud
annaabi.ee 
