· Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv, veenma · Reduplikatsioon sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina, tüve- või morfeemikordus: susapusa, sigrimigri · Deskkriptsioon: kriiks, kääks, mürts, pauh, solisema, vulisema, kohama, mühama. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust: esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi, omadusi, suhteid, seoseid: tool, kivi, kala, isa, tuul, töö, hea, otse, järgi, üles Tuletusliited väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1) Tähendus modifitseerub veidi: maja>majake, vaatama>vaatlema, sinine>sinakas, arg>arglik (modifikatsiooniderivatsioon) 2) Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi>mägilane, pall>pallur, ärkama>äratama (muutederivatsioon)
või diskriminantfunktsiooni analüüs (Atkinson; Nevill 2001). 2.2 Dispersioonanalüüs (ANOVA) Dispersioonanalüüsi eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. Võimaldab võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal, võimalus analüüsida nominaal- ja ordinaalskaalal olevate tunnuste toimet, hüpoteeside kontrollimise meetod. Dispersioonanalüüsi kõige lihtsam mudel (ühefaktoriline dispersioonanalüüs) eeldab kahte tunnust: üht kategoriaalset tunnust, mis kirjeldab võrreldavaid gruppe ning üht arvtunnust, mille osas gruppe võrrelda tahetakse. Dispersioonanalüüsi keerulisemate mudelite puhul võib lisanduda nii grupeerivaid kui ka uuritavaid tunnuseid. Kui aga korraga soovitakse vaadelda mitut sõltuvat tunnust, siis räägitakse mitmemõõtmelisest dispersioonanalüüsist (Atkinson; Nevill 2001). 2.3 Usaldusintervallid Hinnatava parameetri usaldusintervall (vahemikhinnang) kujutab enesest sellist piirkonda
Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus. Produktiivsus – teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge
karakteristikuid, võrrelda ja meenutada objekte teiste asjadega. 5. Sibley maitseteesi on kritiseeritud, kuna on olemas hulk esteetilisi mõisteid, mis ei nõua väljaõpetatud maitset: näiteks terav heli ja värvigamma eredus. Teisalt nõuab osa esteetilisi mõisteid head väljaõpetatust, mistõttu ei saa maitsevõimet postuleerida. 1. Kunstikriitilise tõlgendamise juures eristatakse kahte liiki tõlgendusi: sügavat ja pindmist ning semantilist ja kategoriaalset. Sügav tõlgendus käsitleb teost mingi teooria võtmes, pindmine tõlgendus käsitleb teost looja vaatepunktist. Esimese puhul tekib küsimus, kas see on "päris" tõlgendamine või vaid teose sobitamine mõne teooriaga? Looja vaatepunkti tunneb aga kõige paremini kunstnik ise ja kui uskuda, et on vaid üks õige tõlgendus, siis võib seda teada vaid kunstnik ise. 2. Levinuma ja lihtsustatuma käsitluse järgi on tõlgendamine teoses peituva tähenduse avastamine
Levene’i test Sig on väiksem kui 0.05, siis Welshi oma. T-statistik, df (vabadusastmed), p, Cohenid (efektisuurus) o T-statistik – mida suurem, seda parem (seda tõenäolisem, et grupid erinevad) o p – mida väiksem, seda parem (seda väiksem eksimistõenäosus; p<0,05) o Coheni d – mida suurem, seda parem (kui suur on leitud erinevus) o df – valimi suurusest lahutatakse maha võrreldavate gruppide arv Kategoriaalset tunnust, mille alusel grupid jaotatakse, nimetatakse faktoriks (pole seotud faktoranalüüsiga!) One-Sample T-test – kui on vaja võrrelda tulemusi mingi olemasoleva väärtusega. T-testi tulemuste raporteerimine: Uurides meeste ja naiste matemaatikatestide tulemusi leiti, et meeste keskmine tulemus (M = 9,46, SD = 4,5) on statistiliselt oluliselt kõrgem kui naistel (M = 7,35, SD = 3,86), t(1198,43) = 9,11, p<0.001, d=0,5.
annaabi.ee 
