niihästi mõtlemise külje kui ka kaemuse külje jaoks. Puhta apertseptsiooni sünteetiline ühtsus on Kanti sõnul “kõrgeim punkt, millega tuleb siduda igasugune arukasutus, isegi terve loogika ja selle järel transtsendentaalfilosoofia; veel enam, see võime ongi aru ise” (B 134). Kuna too algupärane ühtsus käib kõigi erinevate ühtsuse vormide eel, ei saa seda samastada ühtsuse kategooriaga; ta kujutab endast ühtsust, mis jääb kategoriaalsest tasemest kõrgemale. Kui kategooriad loovad ühtsust kogemusest sõltumatul ja kogemusele-eelneval viisil, siis seda enam kehtib sama igasuguse ühtsuse allika kohta, millest pärineb ka kategoriaalne ühtsus. Transtsendentaalse ühtsusena ei soorita puhas apertseptsioon ettekujutuste mitmekesisuse konkreetset seostamist; sedalaadi sünteesi teostab aru empiiriliste ja puhaste mõistete abil. Seetõttu võib ütelda, et aru ei olegi midagi muud “kui võime a priori seostada ja allutada
eelispositsioon. 2. Selgitage kahte viisi „tähenduse“ mõistmiseks 1) Tähendus on kunstiteose sees, tõlgendamisel me avastame selle, toome välja: Tähendus kui pähklituum, Tähendus kui kink pakis, “teksti striptiis”. 2) Tähendus ei oota kunstiteoses sees – me paneme selle sisse tõlgendamise käigus: nö loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile, “rumaluse astmele” (konstruktivism, imputatsionism). 3. Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest? S-tõlgendus: “W kujutab Jeesuse ristilöömist“ “W väljendab luuletaja pisaraterohkeid hinge-piinu“ “W sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle” NB!* Teose “tähendus” võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse “tähendust” ja “tähtsust”! K-tõlgendus: “W on higine ja tolmune vestern” “W on psühholoogiline põnevusfilm” “W on formalismi puhtaim näide”
2. Selgitage kahte viisi ,,tähenduse" mõistmiseks Tähenduse avastamine tähendus on teose sees, tõlgendamisel avastame selle, toome välja(tähendus kui pähklituum). Peidetud tähenduste seletamine ja ,,tõlkimine" teksti striptiis. Tähenduse omistamine tähendus ei oota kunstiteose sees ja me paneme selle sisse tõlgendamise käigus(loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile jm). Tähendus luuakse. 3. Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest? S-tõlgendus: W kujutab Jeesuse ristiläämist, väljendab luuletaja hingepiinu, sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle jne. Teose tähendus võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse tähendust ja tähtsust. K-tõlgendus: W on higine ja tolmune vestern, psühholoogiline põnevusfilm, formalismi puhtaim näide. Kategooria kui üldnimetus, mis jaarab endasse kunstiliike, zanre, stiile ja voole. 4. Mis on aktuaal-intentsionalism?
1. tõlgendamine kui tähenduse avastamine – tähendus on teose sees, tõlgendamisel avastame selle, toome välja. 2. tõlgendamine kui tähenduse omistamine – tähendus ei oota kunstiteoses sees – me paneme selle sisse tõlgendamise käigus: n-ö loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile, „rumaluse astmele“ . 3. Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest? Semantiline tõlgendus: nt „X kujutab Jeesuse ristilöömist“ „X sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle“. Teose „tähendus“ võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse „tähendust“ ja „tähtsust“. Kategoriaalne tõlgendus: „X on psühholoogiline põnevusfilm“, „X on formalismi puhtaim näide“. Kategooria kui üldnimetus, mis haarab endasse kunstiliike, žanre, -stiile, -voole. 4. Mis on aktuaal-intentsionalism?
käsitleda erinevalt. Kõige suurem vahe, mida tuleb andmete käsitlemisel silmas pidada, on vahe kategoriaalsete ja kvantitatiivsete tunnuste vahel. Selle punkti lõpetuseks tahaks veel mainida, et kõiki kvantitatiivseid tunnuseid on võimalik muuta kategoriaalseteks. Näiteks võime me jagada inimesed pikkuse põhjal klassidesse: väga pikad, pikad, keskmised, lühikesed ja väga lühikesed. Nii tehes kaotame me aga informatsiooni, ning algandmete puudumisel me vastupidist teisendust (kategoriaalsest tunnusest kvantitatiivseks) teha ei saa. Selline kategoriseerimine on aga vajalik, kui me tahame erinevaid gruppe omavahel võrrelda. Gruppide moodustamist kasutatakse vahel ka selleks, et lihtsustada andmete käsitlemist. Andmete kirjeldamine ehk kuidas saada kogutud andmetest paremat ülevaadet. 3.1 Tabelid ja diagrammid. Jättes vahele andmete kogumise etapi, oletame nüüd, et teie käsutuses on hulk pabereid täis vaatlustel saadud tulemusi (ehk andmeid). Esimene asi, mis teil tuleb teha,