1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita
varustada KOV organeid. b) õigusnormis sisalduva ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) õigustavad (annavad õiguse teatud toimingu sooritamiseks); 2) kohustavad (sisaldavad juhtnööre teatud nõuete kohustuslikuks täitmiseks); 3) keelavad (kehtestavad selle, mida ei tohi teha). c) õigusnormis sisalduva ettekirjutuse määratletuse (kategoorilisuse) järgi: 1) imperatiivsed; 2) dispositiivsed. d) õigusjõult: 1) konstitutsioonilised (omavad kõrgeimat juriidilist jõudu); 2) mittekonstitutsioonilised (konstitutsioonilisest alamalseisva õigusjõuga, sisalduvad teistes õigusaktides). [korrata õiguse entsüklopeediast institutsioonidega korrespondeeruv üld- ja üksikaktide õigusjõult hierarhiline süsteem Eesti Vabariigis!]
annaabi.ee 
