Isiksuse Viie faktori mudel ekstravertsus sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) meelekindlus (tahtejõud) neurotism avatus (intellekt) SEADUMUS püsivad käitumisviisid/tendentsid, mis reguleerivad inimese tegevust, määratledes tegevuse üldise suuna ja toimimise viisi 15 iseloomujoont, mis põhjustavad raskeid haigusi 1. Armukadedus 2. Kättemaksuhimulisus 3. Võimetus olukordi lahendada 4. Moraalipõhimõtete puudumine 5. Liigne kategoorilisus 6. Valetamine 7. Agressiivsus 8. Kinnisus 9. Õelus 10. Konfliktsus 11. Loidus 12. Vastuolulisus või tujukus 13. Julmus ja kalduvus teisi solvata 14. Ärevus, muretsemine 15. Ahnus Iseloomustus, kaaskiri, CV Töö iseloom ja inimese iseloom Kutsevaliku testid Võimed Võimed näitavad seda, kui kergesti inimesed omandavad mingil alal vajalikke teadmisi ja oskusi, kui kiiresti neil edeneb uue õppimine Võimed on teadmiste, oskuste, vilumuste
oktoobri- ja maipühi; kodudes, kuhu nõukogude võim lõplikult ei jõudnudki, võis tähistamist vältida, kuid asutuses või koolis võrdunuks see kuriteoga. (Ibid.) Ideoloogilises töötluses oli ülitähtis koht koolil. Lapsi esialgu ahvatleti, peagi aga sunniti astuma 12 vastavalt vanusele kas oktoobrilaste või pioneeriorganisatsiooni või kommunistlikusse noorsooühingusse. Sundsuse kategoorilisus sõltus osalt ka konkreetsest koolist ja eriti direktorist. (Vahtre 2002: 19-45) 1950ndate jooksul tugevnes surve leeriskäimisele. See puudutas ka kõike muud kirikuga seotut, välja arvatud kiriklikud matused, mille ees isegi nõukogude võim oli jõuetu. Põlu alla langesid ka senised tähtsamad pühad nagu jõulud, lihavõtted ja isegi jaanipäev. (Ibid.) Tuleb rõhutada, et inimeste käitumist stalinlike nõuete rägastikus seiras tõeline surmahirm. 1949.
Väljapressimise puhul sunnitakse inimest iseendale kahju tekitama. 15. Väljapressimine ja teised varavastastased kuriteod. Väljapressimise sisuks on omaniku sundimine endale kahju tekitama. Analoogselt kelmusega on väljapressimine süütegu vara vastu tervikuna. Väljapressimise koosseisul on 2 tunnust: 1) varalise kasu üleandmise nõudmine 2) sundimine. Varalise kasu üleandmise nõudmine sundimisega seisneb kategoorilises ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Sundimise kategoorilisus tuleneb selle taga seisvast ähvardusest või vägivalla kasutamisest. Ähvarduse sisu võib olla väga mitmesugune. Nii võib ähvarduse sisuks olla isiku vabaduse piiramine (isiku kinnipidamine või kinnihoidmine), häbistavate andmete levitamine või vara hävitamine või rikkumine. Ähvardusega avaldada häbistavaid andmeid on väljapressimise koosseisuga hõlmatud ka nn šantaaž, mis osa riikide kriminaalseadustes on sätstatud eraldi koosseisuna.
* luule pidi olema klassikalise range vormiga, viimistletud ja filosoofiline; * maailmakirjanduse autorite ja traditsioonide mõju; * huvi vaimsete, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu; * ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist; * kunsti, sh luule väärtuse rõhutamine, põhimõte "kunst kunsti pärast" ( luule ei pidanud matkima elu). Eriti Betti Alveri puhul avaldub vaimse iseseisvuse taotlus, kategoorilisus, minaindiviidi vabaduse kaitse. Nad taotlesid esteetilist täiust, keelevool on silmapaistev. Olid romantikud, ei soovinud rahulduda poolikute saavutustega. Eriti avaldub see B. Alveri kogus ,,Tolm ja tuli." Saksa okupatsiooni ajal jätkasid arbujatest Kersti Merilaas ja Betti Alver. Alver, erinevalt Merilaasist, liikus lihtsama, maa- ja rahvalähedasema väljenduse poole ("Leib", "Süda"). Kui Nõukogude väed olid jälle Eestisse jõudnud, allutati kogu kirjandus Nõukogude ideoloogiale
· Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: