77.Halastusele tuginevat demagoogilist võtet nimetakse: Argumentum ad misericordiam. 78.Aleetilises modaalses loogikas kehtib, kui väide on tõene aktuaalses maailmas, siis on see väide … Võimalik 79.Samasusseaduse põhjal peab ühes ja samas arutluses kasutama ühes ja samast tähenduses: Kõiki väljendeid, sh nii termineid kui ka lauseid. 80.Üks tingiv-kategoorilise süllogismi kehtivaid mooduseid on: Aluse jaatamine 81.Kui kategooriliste väidete loogilises ruudus on üldjaatav väide väär, siis on paratamatu, et vastav: Osaeitav väide on tõene. 82.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi … Suuremas eelduses ja lõppjärelduses 83.Termini sisust rääkides peetakse loogikas peamiselt silmas termini: Kokkuleppelist sisu Küsimus ja vastusevariandid (võimalik vale vastus=punasega) 1. Demonstratiivseks süllogismiks nimetatakse kategoorilist süllogismi, mille:
Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo – jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego – eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT. Üldjaatav ja osaeitav väide on teineteisele vasturääkivad väited. Kui üks on tõene, siis on ! ! teine väär. Ja vastupidi. Üldeitav ja osajaatav väide samuti. Üldjaatav ja üldeitav väide vaavad olla koos väärad kuid nad ei saa olla koos tõesed. ! ! Kontraarsus. Osajaatav ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed. Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad.
Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT. Üldjaatav ja osaeitav väide on teineteisele vasturääkivad väited. Kui üks on tõene, siis on ! ! teine väär. Ja vastupidi. Üldeitav ja osajaatav väide samuti. Üldjaatav ja üldeitav väide vaavad olla koos väärad kuid nad ei saa olla koos tõesed. ! ! Kontraarsus. Osajaatav ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed. Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad.
seoste komplekti, mida on võimalik koostada kvaliteedilt ning kvantiteedilt erinevate, kuid ühe ja sama subjekti ning predikaadiga atributiivsete väidete vahel. Loogiline ruut esitatakse horisontaalselt paigutatud ruuduna, mille ülemistes tippudes on üldised väited (A ja E) ning alumistes tippudes osaväited (I ja O); jaatavad väited (A ja I) paiknevad vasakul ning eitavad väited (E ja O) paremal. Atributiivsete väidete loogilist ruutu nimetatkse sageli kategooriliste väidete loogiliseks ruuduks. Loogilise ruudu ideestikku ja nimetust on kasutatud ka teistes loogikaharudes, nt 15 modaalloogikas, kuid traditsioonilise loogika raames tähistab väljend ,,loogiline ruut" alati kategooriliste väidete loogilist ruutu. D5.8 Loogilise ruudu diagonaal kujutab väidete vasturääkivust ehk kontradiktoorsust: kui
seoste komplekti, mida on võimalik koostada kvaliteedilt ning kvantiteedilt erinevate, kuid ühe ja sama subjekti ning predikaadiga atributiivsete väidete vahel. Loogiline ruut esitatakse horisontaalselt paigutatud ruuduna, mille ülemistes tippudes on üldised väited (A ja E) ning alumistes tippudes osaväited (I ja O); jaatavad väited (A ja I) paiknevad vasakul ning eitavad väited (E ja O) paremal. Atributiivsete väidete loogilist ruutu nimetatkse sageli kategooriliste väidete loogiliseks ruuduks. Loogilise ruudu ideestikku ja nimetust on kasutatud ka teistes loogikaharudes, nt 15 modaalloogikas, kuid traditsioonilise loogika raames tähistab väljend „loogiline ruut“ alati kategooriliste väidete loogilist ruutu. D5.8 Loogilise ruudu diagonaal kujutab väidete vasturääkivust ehk kontradiktoorsust: kui üks väide on tõene, siis teine on väär ja kui üks väide on väär, siis teine on tõene. Joonis 5.6
Keskaja skolastilises traditsioonis oli Aristotelese loogikal tähtis koht ja nimetatud 24 õige süllogismi jaoks leiutati järgmised meelespidamist hõlbustavad nimed (rühmitatud figuuride kaupa): 1. Barbara, Celarent, Darii, Ferio, Barbari, Celaront. 2. Cesare, Camestres, Festino, Baroco, Cesaro, Camestrop. 3. Darapti, Disamis, Datisi, Felapton, Bocardo, Ferison. 4. Bramantip, Camenes, Dimaris, Fesapo, Fresison, Camenop. Täishäälikute järjekord nimes määrab kategooriliste väidete jaärjekorra süllogismi moodustamisviisis, eeldustega alustades ja järeldusega lõpetades. Süllogismid Baroco ja Bocardo on tõestatavad ainult kaudselt, reductio ad absurdum'i abil. Kõik teised süllogismid figuurides 2-4 saab taandada figuurile 1. Süllogismi esitäht ja nimes esinevad tähed s, p, m ja c määravad ära taandamismeetodi: · Esitäht määrab, missugusele esimese figuuri süllogimismile antud süllogism taandub. Näiteks Felapton taandub Feriole.
kooskondadega); · tunnetada ja esile tuua omi väärtushinnanguid ja saavutada omi eesmärke (positiivne siis kui eesmärgid on "head"); · püstitada kriitilisi küsimusi oma elukutse kohta, vältida takerdumist kindlakskujunenud rutiinidesse ning olla avatud novaatorlusele (uutele lahendustele) planeerimises. Teiselt poolt võib pealiskaudne planeerimismudelite käsitlemine juhtida praktikuid tõelisuse algelise "äratundmiseni" ja kategooriliste "kinnisideede" kasutamiseni planeerimispraktikas. "Kinnisideeline planeerimine" toetub sageli teooriate pimesi ülevõtmisele maadest, mille poliitilised tavad ja ühiskondlikud tingimused ning väärtushinnangud ei vasta kohalikele oludele. Teooriat saab ära kasutada ka teadlikult või alateadlikult tellija ning üldsuse eksitamiseks. 9. Planeerimistraditsioonid (5 tk) ja nende põhiiseloomustused, nende avaldumine Eesti planeerimissüsteemis ja -praktikas
VENNI DIAGRAMMID Käsitledes mõiste mahtu kui hulka, on võimalik luua meetodeid väite terminite vaheliste seoste graafiliseks kujutamiseks. Üheks meetodiks on Venni diagrammid (need leiutas inglise loogik John Venn, kes elas aastatel 1834-1923. Venni diagramme kasutatakse peamiselt süllogistikas kuid neid saab kasutada ka väitelausete uurimiseks ning liitlausete analüüsimiseks. Järgnevalt kasutame Venni diagramme kategooriliste väidete uurimiseks. S S S x S=0 S 0 Mõiste S maht S on tühi S ei ole tühi S P
konstrueeritud kolmanda väite modifitseerimine võiks asja parandada. · Täiendavaks kontrolliks sobivad figuuride reeglid. 15_fl_vi-x ÜLESANDEID: 7. Analüüsige kategoorilisi süllogisme (figuur, terminite maht, korrektsus) 7.1. Helepunastel lilledel lõhna ei ole. Sel lillel ei ole lõhna. See lill on helepunane. Viime väited kategooriliste otsustuste kujule (A, E, I, O) Helepunastel lilledel lõhna ei ole. Ehk: Mitte ühelgi helepunasel lillel ei ole lõhna. Sel lillel ei ole lõhna. See lill on helepunane [lill]. S See lill; P helepunane lill; M lõhn (omadus olla lõhnav). Saame süllogismi panna kirja kujul: P+ e M+ S+ e M+ (üksikotsustus on käsitletav üldotsustusena)
osutub. Piltlikult: esimeses klassis ei alustata kohe kõrgema matemaatika õppimist. Märgime: klassikalise doktriini teoreetikute seisukohad ei lahkne selles, et dispositsioon on kindlasti iga õigusnormi loogilise struktuuri element. Lahknevus ilmneb aga selles, et koolkonna üks osa tuntud õigusteadlasi rõhutab: iga õigusnormi struktuuri kuulub hüpotees (n.t N.M.Korkunov; R.Stammer); teine osa peab võimalikuks ka n.n kategooriliste õigusnormide võimalikkust (n.t L.I.Petra?itski) - vaid neil olevat dispositsioon (!). I.Tammelo 1 märgib, et viimane seisukoht põhineb ilmselt normiolma mõiste liiga kitsal käsitlusel (I.Tammelo mõiste olm samastub hüpoteesi mõistega). Selgitame: kui hüpotees hõlmaks peale teo, tagajärje, juriidiliste faktide, objekti ning spetsiifiliste asjaolude (n.t vastutust
annaabi.ee 
