ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele Enesevalitsemine, kannatlikus võime valitseda ja juhtida oma mõtteid, tundeid ja tegevust ka kõige keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduseks PÜSIVUST, VISADUST Tugevat tahet on võimalik arendada ainult ,,KATEGOORILISE HOIAKU" puhul Kategoorilist hoiakut iseloomustab valmidus täita igal juhul ja täielikult treeningülesanne, saada vastav koormus ! Tahte arendamine ¤ Tee alati teadlikult just seda, mida vaja ja mis ei taha õnnestuda, mitte aga seda, mis meeldib ¤ Kujunda välja kategooriline hoiak treeningülesande täitmisse, loobu tingimuste esitamisest. Tööta enam ja otstarbekamalt kui teised ¤ Alluta oma muud soovid ja tahtmised peaeesmärgile ¤ Treeni ka ebasoodsates tingimustes ¤ Varieeri treeningtingimusi
arukad inimesed? Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv ütleb, · mida inimene peaks tegema, · kui ta soovib saavutada teatud sihti. Kategooriline imperatiiv · Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. · Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii. · Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. · Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. · Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. · Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi puhul, kas ka
selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust. · Selle esimene sõnastus on: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Kategoorilist imperatiivi sellises sõnastuses nimetatakse ka universaliseeritavuse (üldise kehtestamise võimalikkuse) nõudeks. Inimene peab lähtuma sellisest käitumispõhimõttest, millest võiksid lähtuda ja peaksid lähtuma kõik. · Kategoorilise imperatiivi teine sõnastus on järgmine: "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse
18 Kanti moraali vastu eksib näiteks enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 19 Kanti kuulus kategooriline imperatiiv (meenuta, milles see seisneb) on seotud vabaduse mõistega. Ta leiab, et kategoorilist imperatiivi saab järgida siis, kui inimene ise seda tahab. Kategooriline imperatiiv eeldab, et seda järgitakse puhtast kohusetundest (moraal eeldab tahet!). 20 "Ei ole maailmas ega üldiselt ka sellest väljaspool võimalik mõelda midagi muud, mida saaks pidada heaks ilma reservatsioonideta, kui ainuüksi hea tahe," leiab Immanuel Kant. Tahtevabadus teeb kategoorilise imperatiivi võimalikuks, kuna üksnes vaba ratsionaalne
Ausus 4.Õiglus 5.Enesekriitilisus 6.Täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid ning valetamine või lubaduste murdmine ei ole iialgi õige, ükskõik millised oleksid asjaolud. Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu · Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi
Aluse jaatamine 81.Kui kategooriliste väidete loogilises ruudus on üldjaatav väide väär, siis on paratamatu, et vastav: Osaeitav väide on tõene. 82.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi … Suuremas eelduses ja lõppjärelduses 83.Termini sisust rääkides peetakse loogikas peamiselt silmas termini: Kokkuleppelist sisu Küsimus ja vastusevariandid (võimalik vale vastus=punasega) 1. Demonstratiivseks süllogismiks nimetatakse kategoorilist süllogismi, mille: Suurtermin esitab eelduse ja lõppjärelduse sidumiseks mingi põhjuse või aluse. Kesktermin esineb ka järelduses Kesktermin on mõlemas eelduses alati täies mahus Väiketermin on tautoloogia. Kesktermin esineb eelduste sidumiseks mingi põhjuse või aluse (ÕIGE VASTUS) 2. Kui (mittevälistava) disjunktiivse süllogismi esimeses eelduses on neli
eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs
tingimatu ühtsus – maailm. Jumala idee ütleb mulle: Mõtle nii, nagu kõigele mis eksisteerib oleks üks hädavajalik põhjus – Jumal. “Praktilise mõistuse kriitika” (1788) uurib konsekventselt eetilise toimimise võimalusi ja püüab anda mõistusele selle põhimõtete (aprioorsete) kujundamises kindlat kohta. Kant leiab, et meile on antud kaks tahte astet: 1.paljas meeleline taju kui madalam võime ja 2. praktiline mõistus kui kõrgem. Tahte aprioorse osana näitab ta: Kategoorilist imperatiivi, kui üldise seaduse puhast vormi. See on eetilise toimimise üldine ja hädavajalik põhimõte. “Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise sedausandluse põhimõttena“. 2. Praktilist teadvust. On olemas tahtevabadus, surematus ja jumalik, moraalne maailmakord, mille teostamine on moraalse mõistuse lõputu ülesanne. “Otsustusvõime kriitika” (1790) uurib võimalust, looduses toimuva üle otsustada
DEC). väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus Answer BY LoopCount GIVING 1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist Answer. eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud: lastele(Papert). END-PERFORM. lausearvutus - Stoikud uurisid, kuidas saab
1981 – I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. INTEGER; Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, 1800 Perfokaardid, Jacquard, 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 – VAR sum,i:INTEGER; üks kategooriline järeldus. Stoikud: lausearvutus esimene 32-bit prose (National Semiconductor) BEGIN - Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade
eeldus ja järeldused on atributiivsed lihtväited. Sellel on vaid kaks korrektset moodust, mis tagavad tõese järelduse juhul , kui eeldused on tõesed. Need on jaatav moodus(modus ponens) ja eitav moodus(modus tollens) 1) MODUS PONENS 2) MODUS TOLLENS LIIGITAV SÜLLOGISM(välistav-disjunktiivne)nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitatavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav-kategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS TINGIV-LIIGITAVAKS nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või
Vältimaks sarnaste vastuste seeriat muuda osade väidete sõnastust. Valmista küsimustik, mida on kerge vastata. Enne küsimustiku läbiviimist vii läbi pilootküsimustik. Küsitlemisel arvestada: sotsiaalne ihaldatavus; verbaalne võimekus; hoiakud. Hoiduda tuleks: suunavatest küsimustest, teaduslikult täpse kuid keeruka sõnastusega küsimustest, pikkade ja keerukate liitlausetega küsimustest, ärritavatest ja puust-punaseks stiilis küsimustest, kategoorilist ja eitust sisaldavatest küsimustest. Veebipõhine küsitluse eelised. Madal hind, kiire vastamine, atraktiivne formaat, kombineeritud haldamine, piiramata küsitlusala, vähem vastamata küsimusi, parem vastamine avatud küsimustele; uurija mõju on olematu; kõige anonüümsem; vastaja saab olla ausam ja avatum; ajaliim pole väga piiratud. 5. Netiküsimustike puudused. Madal vastuseprotsent; valim (oluline kasutada esinduslikku valimit), vastuste
järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra:
e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist, hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas
Sellise moraali, mis võiks kõigile kehtida. Peaksime toimima selliste põhimõtete järgi, mille täitmisega teiste hulgas ma nõustun. Moraal võib olla ka mulle ebameeldiv, seada piiranguid. Need moraalinormid peaksid olema absoluutsed. Ma sean need iseendale, mitte et kõik peaks nii käituma. Ise sean omale piirangud, leian seadused mida võin pidada üldkehtivaks. Nt: sean kohuse omale, et ei valeta, ehk siis tahan et teised ei valetaks. Need peavad olema iseenesest võimalikud täita. Kategoorilist imperatiivi tuleb järgida tagajärgedest sõltumata, isegi kui tagajärg on ebameeldiv. Mõjutab ka praktilisi eluvaldkondi. Moraal oma olemuselt ei ole apostorioorne vaid on aprioorne ehk ei tugine kogemusele, vaid eelneb sellele. Moraali käsk on meile antud puhta mõistuse faktina. Kui keegi ei käitu nii, siis moraal sellest ei muuta. Isegi siis, kui keegi ei jälgi seda, on ikka moraal. Moraali alused on meis kõigis olemas. Iseseisvad väärtused on ka olemas:
! 4. transpositsioon: muutmine + ümberpööramine + muutmine. ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada. ! 4/14 12. LIHTNE KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EELDUSTE JA TERMINITE REELGID. Kategooriline süllogism on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. ! Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin – keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks. Süllogismi figuure võib tulla eksamil määrata. I figuur:
! 4. transpositsioon: muutmine + ümberpööramine + muutmine. ! ! ! Üldeitavast lausest tuleneb limiteeritud osaline järeldus; ! ! ! osajaatavast lausest pole võimalik järeldada. ! 4/14 12. LIHTNE KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EELDUSTE JA TERMINITE REELGID. Kategooriline süllogism on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. ! Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks. Süllogismi figuure võib tulla eksamil määrata. I figuur:
Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. · Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. · Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"? ,,Kus on piir, millest alates info varjamine omandab ebaeetilise varjundi?" See tähendab, et ramatupidaja peab mõistlikult hindama aktsiaseltsi riske. Kui ettevõttel on kriis või ees
Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"? ,,Kus on piir, millest alates info varjamine omandab ebaeetilise varjundi?" See tähendab, et ramatupidaja peab mõistlikult hindama aktsiaseltsi riske. Kui ettevõttel on kriis või ees
Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"? ,,Kus on piir, millest alates info varjamine omandab ebaeetilise varjundi?" See tähendab, et ramatupidaja peab mõistlikult hindama aktsiaseltsi riske. Kui ettevõttel on kriis või ees
Sõltuv tunnus peab olema vähemalt intervallskaalal, grupeeriv tunnus kategooriline (mitte pidev). Tunnuse hajuvused võrreldavates gruppides võiks olla sarnased (Levene’i test) Tunnuse jaotus (gruppides eraldi võetuna) peaks olema ligilähedane normaaljaotusele. Mitmefaktoriline dispersioonianalüüs (Two-Way ANOVA) Kasutatakse, kui meil on üks arvuline sõltuv muutuja, aga mitu kategoorilist sõltumatut muutujat (tavaliselt 2 või 3), millel on omakorda mitu taset (nt sugu ja haridustase). Sõltuvate gruppide (within-subject) ehk korduvmõõtmiste (repeated measures) ANOVA Kasutatakse siis, kui sõltumatud muutujad on mõõdetud samal valimil. Ka siin võib faktoreid olla üks või mitu. Näiteks uuritakse, kas inimeste sooritus tähelepanuülesandes (sõltuv muutuja) on
tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine
järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Aristotelese "kategoorilised väited": Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. STOIKUD : LAUSEARVUTUS Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Kui esimene, siis teine; mitte teine; järelikult mitte esimene. ((X -> Y) & -X) -> -Y RAMON LLULL 1235-1315 Müstik, Peateos ,,Ars magna, generalis et ultima."
Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia [väärtusfilosoofia] iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises
tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip -
(ao, sinine). Kas jaapanlased ja ameeriklased näevad muru eri karva olevat? S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 11 - Dugum Dani (kaks värvi) vs USA. Ilmnes, et värvitaju ja mälu olid suuresti iseseisvad keeles olemasolevatest ja kasutatud sõnadest. Hiljem leiti, et see uuring tugines ideele, et erinevad värvikategooriad peaksid mõjutama inimeste kategoorilist värvitaju (categorical perception of colours). Pmst inimesed kipuvad tajuma stiimuleid kategoorilistena st et nad kuuluvad eraldiseisvasse, diskreetsesse kategooriasse, nt foneemid ’pa’ ja ’ba’. Katsetest ilmnes, et inimesed teevad kategoorilisi otsustusi sõnade piires, mis nende keeles on olemas. Kuidas keel võib mõjutada, mida inimesed mõtlevad – tegija tajumine (perception of agency). Kui tekst on
teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Näiteid süllogismidest: 1. Eeldus: iga koer on imetaja. 2. Eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. Järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x, y, z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada. 1. Eeldus: Iga x on y. 2. Eeldus: Mõni z on x. Järeldus: Mõni z on y. Schickard 1625
Suure eelduse termini P nim suureks terminiks ja väikese eelduse terminit S väikeseks terminiks. Neid ühendavat terminit M, aga keskterminiks. SKEMAATILISELT → 2.Lühikategooriline süllogism- ehk entimeem on järeldus, kus üks mõeldavatest osadest -eeldus või järeldus – on vahele jäetud. Kõigil iseseisvatel riikidel on oma PS Eesti on iseseisev riik Eestil on oma PS Polüsüllogism ehk liitsüllogism- nim kahte või enamat kategoorilist süllogismi, mis on seotud üksteisega nii, et üks nende järeldustest muutub teise eelduseks. Polüsüllogismid liigitatakse progressiivseteks ja regressiivseteks. Progressiivne polüsüllogism- See järeldatakse üldreeglitelt üksikfakti poole. Eelneva süllogismi järeldu on järgneva süllogismi suur eeldus. Kõigil selgroogsetel on punane veri. Kõik imetajad on selgroogsed. Kõigil imetajatel on punane veri
professionaalne ja mittepoliitiline element. Samas on mõistetav, et valitsus soovib peaprokuröri valikul kaasa rääkida, sest riikliku süüdistuse esindamine on väga oluline korrapäraselt ja efek- tiivselt toimiva riigi jaoks, […]. Seetõttu on aga soovitatav kaaluda ametisse nimetamise komisjoni loomist, mis koosneb inimestest, keda respekteerib nii avalikkus kui usaldab ka valitsus.“*52 Ei ole võimalik välja tuua kategoorilist printsiipi, kes peaks peaprokuröri ametisse nimetama – president või parlament – õigussüsteemis, kus peaprokurör ei allu valitsusele. Eri riikides on see lahendatud erinevalt, kuid on soovitatav, et eri võimuharud teevad selles osas koostööd, et vältida unilateraalset poliitilist ame- tisse nimetamist. Samuti peab olema selgelt sätestatud, kellel on õigus kandidaate üles seada. Kandidaatide
Euroopa Liidu liikmesriik võib soovida kont- rollida ja mõnel juhul jätta kohaldamata liidu õiguse norme (või siseriiklikke seotud sätteid), kuid ei pruugi soovida, et seda teevad ka teised liikmesriigid. Lissaboni lepingut puudutavale Saksa Liidu- konstitutsioonikohtu otsusele, mis vihjas võimalusele, et vajadusel hindab konstitutsioonikohus ise, kas Euroopa Liidu õigus püsib liidu pädevuse piirides, on heidetud ette, et see rikub Immanuel Kanti kategoorilist imperatiivi: otsuse maksiimid pole üldistatavad. Ei olevat võimalik anda kõigile liikmes- riikidele õigust kaitsta piiri Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevuse vahel, sest „iga tõelise euroop- lase“ arvates meenutaks tulemus „kaootilist luupainajat diferentseeritud integratsioonist“*54. Niisugune kriitika ei taba täielikult märki. Ei saa eeldada, et kõik on ühel meelel selles, mida arvab „iga tõeline eurooplane“ või et see on üldjoontes samastatav EK vaatenurgaga
Ahlqvisti eriti raevukate rünnakute alla jäi Aleksis Kivi, kelle loomingu suhtes ilmutas ta monumentaalset mõistmatust. Soomekeelse luule arendajana püsib tema nimi teerajajate hulgas. Suonio tema värsid ilmusid kogus ,,Luuletused", millest on avaldatud mitmeid täiendavaid trükke (1865, 69, kõige ulatuslikum 97). Suonio nagu ka Oksase teksti teeb kohati raskepäraseks värsimõõdu kasutus, mis arvestab liigselt silbi pikkust. Suoniol on isamaalist luulet, kuid mitte nii palju ja nii kategoorilist, tema päristeemad on armastus ja loodus. Suonio viljeles huumorit, kirjutas näiteks eleegia laiskuse ülistuseks. Oma parimates luuletustes püüab Suonio tabada lihtsat rahvalaululist tooni, mis võlub luuletuses ,,Õhtule". Julius Krohn astus avalikkuse ette 1860 ulatusliku tsükliga albumis ,,Maasikad ja mustikad". 1866 ilmuma hakkas ,,Kirjallinen Kuukauslehti", samal aastal avaldas ka esimese hoolikalt koostatud soomekeelse luuleantoloogia ,,Pärlivöö", mis heitis minevikule
Neil ei ole tunnetuslikke (konstituiivseid) funktsioone, juhivad aga mõistuse tunnetuse kõrgemaks kokkuvõtteks ja ühtsustamisele. (2) Praktilise mõistuse kriitika uurib konsekventse eetilise toimimise võimalusi ja püüab anda mõistusele selle põhimõtete (aprioorsete) kujundamises kindlat kohta. Ta leiab siin, et meile on antud kaks tahte astet: 1.paljas meeleline taju kui madalam võime ja 2. praktiline mõistus kui kõrgem. Tahte aprioorse osana näitab ta: 1. Kategoorilist imperatiivi, kui üldise seaduse puhast vormi. See on eetilise toimimise üldine ja hädavalik põhimõte. 2. Praktiline teadvus, et on olemas tahtevabadus, surematus ja jumalik, moraalne maailmakord, mille teostamisele kaasaaitamine on moraalse mõistuse lõputu ülesanne. (3) Otsustusvõime kriitika uurib võimalust, looduses toimuva üle otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtudes ja püüab näidata mõistuse (aprioorse) osa selles protsessis.
Arvutid on mõtlemise masinad. Loogika teke Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull Elas: 1235-1315 Müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640:
olemuselt on inimesele kohustuslik (sic volo, sic iubeo nii ma tahan, nõnda ma käsin) ja samas sõltumatu mistahes õigustustest. Kategooriline imperatiiv vastandub hüpoteetilisele imperatiivile. H-I. sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelduse (soovi või kava) seisukohalt: "Kui sa tahad näida metseenina, siis peab sul raha olema ja pead sellega kunstnikke toetama." Ent isegi kui sul on raha, ei tähenda see, et sa peaksid kunstnikke toetama. Kategoorilist imperatiivi ei saa samal viisil vältida see nõue on siduv igaühe jaoks sõltumata tema kalduvustest. Käsk "Räägi tõtt!" on sõltumatu soovist seda teha. (Ent määrav pole muidugi konditsionaalne vorm "kui..., siis...".) Teoses alusepanek kommete metafüüsikale esitab Kant viis kategoorilise imperatiivi vormi: (1) üleüldine seadus ("toimi vastavalt niisugusele maksiimile, mille kohta võiks järjekindlalt tahta, et sellest saaks
interpretatsioonile. Tehete abil moodustatud liitlausete struktuuri võetakse küll mingil määral arvesse, ent valemites esinevate lihtlausete puhul oluline vaid nende tõeväärtus. Kuna traditsiooniline loogika suutis uurida seda, mis toimub lause sees kuidas predikaati subjektile preditseeritakse, siis osutus lausearvutus selles mõttes traditsioonilisest loogikast vaesemaks, nii näiteks ei saa lausearvutuse abil uurida lihtsat kategoorilist süllogismi. Lausete uurimise vajadus viis lausearvutuse üldistamiseni. Lause struktuuri täpsemaks käsitlemiseks on vaja võimsamat formaalset käsitlusviisi ja sellele pani aluse G. Frege (1848-1925). Sellist üldistatud lausearvutust nimetatakse tänapäeval predikaatloogikaks või predikaatarvutuseks (predicate calculus). Vaatleme nt sarnaste lausete hulka: 2 on algarv, 3 on algarv, 4 on algarv jne.
interpretatsioonile. Tehete abil moodustatud liitlausete struktuuri võetakse küll mingil määral arvesse, ent valemites esinevate lihtlausete puhul oluline vaid nende tõeväärtus. Kuna traditsiooniline loogika suutis uurida seda, mis toimub lause sees – kuidas predikaati subjektile preditseeritakse, siis osutus lausearvutus selles mõttes traditsioonilisest loogikast vaesemaks, nii näiteks ei saa lausearvutuse abil uurida lihtsat kategoorilist süllogismi. Lausete uurimise vajadus viis lausearvutuse üldistamiseni. Lause struktuuri täpsemaks käsitlemiseks on vaja võimsamat formaalset käsitlusviisi ja sellele pani aluse G. Frege (1848-1925). Sellist üldistatud lausearvutust nimetatakse tänapäeval predikaatloogikaks või predikaatarvutuseks (predicate calculus). Vaatleme nt sarnaste lausete hulka: 2 on algarv, 3 on algarv, 4 on algarv jne.
ehk nt: Mõnigi, kes vigadest õppida ei oska, on inimene. Transpositsioon (¬Po¬S): Mõni mitte-vigadestõppija ei ole mitteinimene; ehk nt: Mõnigi, kes vigadest ei õpi, pole mitte-inimene. 8_fl_vi-x L7 KATEGOORILINE SÜLLOGISM Kategooriline süllogism (ik categorical syllogism) on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist propositsiooni (väidet), millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Suvalises kolmes väites on kokku kuus terminit, sh 3 subjekti ja 3 predikaati: S1P1 , S2 P2 , S3 P3. Kategoorilise süllogismi moodustavad kolm seotud väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Selleks, et väited saaks olla arutlusena omavahel seotud, esineb kategoorilises süllogismis iga termin kahes väites. Seega on kategoorilises
õigluse taastamine või ka õiglustunde rikkumise heastamine. Eesmärk tähendab lõppseisundit, ideaalseisundi saavutamist. Teoloogiliselt on absoluutsed karistusteooriad põhjendatud arusaamaga maisest maailmast kui Jumala loomingust ning jumaliku ja maise olemise kooskõlast. Filosoofiliselt tuginevad absoluutsed teooriad Kanti ja Hegeli seisukohtadele. Kanti arvates kujutas kriminaalseadus endast kategoorilist imperatiivi, st kõigist eesmärgikaalutlustest, kaasa arvatud ülepreventsioonist vaba õigluse käsku. Karistus on tasu süü eest, see peab õiglus ja on juba seetõttu õiglane. Hegel põhjendas karistust dialektilise skeemiga, mille järgi õiguskord kujutab endast üldist tahet, millele õigusrikkuja vastandab oma eritahte. Viimast peab karistus eitama ning ületama. Nii manifesteerib ühiskond oma üldise tahtega eritahte eitamise ning näitab, et süütegu ei ole tõeline
t meie kalduvused, looduslik pool meist ei tohi valitseda meie vaimset vabadusele kutsutud mina. Kanti kategooriline imperatiiv on üsna üldine valem, mille järgi õige toimimine on see, kui inimene püüab teostada seda, mida ta peab kõrgeimaks väärtuseks. (Ma ei või kuidagi tahta, et üldiseks seaduseks saaks vale, vargus, tapmine, petmine.) Kant peab inimest otstarbeks iseendas, mitte abinõuks, mille abil midagi saavutada. Tema kategoorilist imperatiivi võib formuleerida ka järgmiselt: Toimi nõnda, et sa inimsust niihästi enda kui ka iga teise isikus tarvitad igal ajal ühtlasi otstarbena, mitte kunagi ainult abinõuna. Kanti eetika jääb üldiselt formaalseks, kuna tahte sisu jääb määramata. Herbart on sellele katsunud sisu anda. Kõlbelised ideed on üksiku suhtes õigus ja tasu, heatahtlikkus, täiuslikkus ja sisemine vabadus.
annaabi.ee 
