Rahaga võis endale osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni linnahierarhias ja lunastuse. Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni lõplikult kloostrist linna üle kandsid, olid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks, ilmaliku elu korraldamise huvides. Linnad vajasid inimesi, kes suudaks korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa linnas asunud katedraalikoolidest väljakasvanud ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd arhitektidele ja müürseppadele. Kokkuvõte Maakoht on vaid resursside koht. Inimeste põhiline areng toimus ja toimub siiamaani linnades. Linnad olid kogu elu keskusteks ning maa vaid seda ümbritsev koht. Äri, kirjandus, kultuur- kõike seda oleks raske arendada maal. Selleks rajatigi linnad, vastasel juhul poleks neid vaja ja täpnapäevaks oleksid nad välja surnud.
Hakasid kujunema inkivisiitorid, lõpliku inkivisitsiooni kujundas välja Gregorius IX. Inkivisitsiooni eesmärk oli hingede päästmine. Inkivisitsioonis kasut piinamisi patukahetusest keeldujate vastu. Raskeim karistus oli surmanuhtlus, mille viis täide ilmalik võim. Haridus ja teadus Kõrgkeskajal tekkisid esimesed haridusasutused kirikute ja linnade juurde. Koolid olid kahesuguse suunitlusega: teoloogilise ja kaubandusliku. Katedraalikoolidest kujunesid järk-järgult välja ülikoolid. Kuna ülikoole algselt ei asutatud, on raske nende täpset asutamisaega dateerida. Ülikoolidest kujunesid õpetajate ja õpilaste korporatsioonid. Esimesel astmel õpetati seitset vabat kunsti, mis jagunesid alamaks ja ülemaks astmeks. Teaduskondi kui selliseid tihti ei eksisteerinud. Seitsmele vabale kunstile lisandusid teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Formaalset õppeaega ja vastuvõttu ei eksisteerinud. Haridus oli ladinakeelne.
annaabi.ee 
