Õpetamise metoodika ja õppekavad ei ole ühtlustatud. Minimaalne õppeprogrammi maht on 400 tundi. Käsitletakse järgmisi teemasid: inimese anatoomia ja füsioloogia alused, elustamise ABC, hingamis- ja südameveresoonkonna ning välisfaktoritest tingitud eluohtlikud seisundid, laste elustamise eripärad. Tundma õpitakse infektsioonhaiguste, mürgituste, erakorraliste haigestumiste käsitlemist. Õppeprogrammis on ka erakorralises haiglavälises meditsiinis kasutatavate vahendite, katastroofimeditsiini, kriisipsühholoogia, enamlevinud laste-haiguste ja farmakoloogia aluste tundmaõppimine. Üle pooleõppeprogrammi mahust moodustab õppepraktika, mis toimub haiglates ja kiirabis. Koolitus lõpeb teoreetilise (test) ja praktilise eksamiga. ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK Erakorralise meditsiini tehnik on spetsialist, kelle tegevuse eesmärgiks on osutada abi õnnetustes vigastatule ja/või erakorralist meditsiiniabi vajavale patsiendile. Ta
abilisi ning liiga vähe meditsiinivarustust. Erakorralise meditsiini tehnikute eesmärk on päästa sellises olukorras nii palju elusid kui võimalik. Aega ja ravivahendeid nõudev maksimaalne üksikisiku ravi jääb siis masside elupäästva baasravi varju. Suurõnnetused nõuavad kiirabilt täiesti teistsugust mõtlemist ja tegutsemist! Olukorras, kus abivajajate hulk ületab abi andjate võimekuse, rakendub kiirabis katastroofimeditsiini metoodika, mille järgi tuleb kiirabibrigaadi liikmetel asuda täitma tavaelust erinevaid ülesandeid. Kiirabibrigaadi liikmetest määrab brigaadijuht sündmuskoha meediku, kelle ülesanne on hinnata ohte, saada ülevaade sündmusest ja teavitada sellest häirekeskust, valmistada ette kannatanute kogumispukt ning alustada kannatanute triaaažiga. Tavaliselt teise brigaadiga saabunud liikmete hulgast määrab brigaadi juht juhtimisgrupi vastutava meediku. Asutustes, kus
annaabi.ee 
