Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. 4. Kus otsustati Prantsusmaa-Saksamaa sõja saatus ja mis olid sõja tagajärjed? Sõja saatus otsustati 1870. aasta septembri algul Sedani all, kus prantslaste armee purustati ning keiser Napoleon III langes vangi. Sissepiiratud Pariisis puhkes ülestõus ja 4. septembril 1870. aastal kuulutati Prantsusmaa taas vabariigiks. Uus valitsus hakkas organiseerima sissepiiratud pealinna kaitset, ent olukord muutus järjest katastroofilisemaks. Prantsusmaal ei jäänud muud üle kui alistuda. 1871. aasta jaanuaris sõlmiti vaherahu. Sakslased okupeerisid Pariisi. Prantsusmaa loovutas Alsace-Lorraine'i ja kohustus maksma sõjakahjude hüvituseks 5 miljardit franki. 5. Iseloomusta Krimmi sõda. Krimmi sõda (1853-1856) oli Napoleoni-järgse Euroopa üks suuremaid sõjalisi konflikte. See sai alguse Vene-Türgi sõjast, kuhu peagi sekkusid Türgi liitlastena Inglismaa, Prantsusmaa ja Sardiinia
ennustusele annetustest multimijonäriks sai. Ei saa väita, et üleujutused ja liustike sulamised on tekkinud kliima soojenemise tagajärjel, sest palju palju aastaid tagasi on toimunud katastroofilisemaid uputusi ja liustike liikumisi kui praegult. See on looduse normaalne käitumine ja see kõik kordub teatud aja tagant. See tundub meie jaoks väga katastroofiline, kuna ajakirjandus on raha teenimise nimel kliima soojenemise katastroofilisemaks kirjutanud, kui see tegelt on. Kardetakse, et saatuslikuks võib meile saada ka kogu Maa jää sulamine. Professor Miller uurib jääd. Tema sõnul on Antartikas 96 protsenti kogu maakera jääd ja isegi kui ilm väga soojeneb, on seal piisavalt külm, et jää püsib muutumatuna. Klassis nähtud filmis rääkisid teadlased, et väga suurt rolli mängivad, planeedil Maa, pilved. Pilvede regulaatori roll tähendab seda, et pilved võivad nii jahutada kui ka soendada kliimat
tema monarhi tarkusele. Selle meelituse õnge sattusid Viini õukondlikud ringkonnad seda kergemini, et taoline hinnang ei vastanud tegelikele Franz-Josephi teenetele. Viini õukond ei mõistnud üldse, et sellises meelituses on varjatud iroonia. Kojas ei mõistetud või ei soovitud mõista, et mida enam monarhia saatus seotakse selle, nagu siis väljenduti, "targima monarhi" riikliku tarkusega, seda enam katastroofilisemaks muutub monarhia olukord, kuni ühel ilusal päeval koputab halastamatu surm Franz-Josephi uksele. Kas tol ajal oleks olnud üldse võimalik endale ette kujutada Austriat ilma selle vana imperaatorita? Kas ei korduks siis kohe see tragöödia, mis kunagi toimus Marie-Therezega? Ei, täiesti ebaõiglased on etteheited, mis on suunatud Viini valitsusele selle eest, et ta astus 1914. a. sõtta, mida, nagu mõningatele näib, oleks võinud vältida. Ei, sõda polnud enam võimalik ära
annaabi.ee 
