Laamade põrkumine Kuriilid, Sunda saared Laamade lahknemine Island, (Assoorid), (St. Helena) 28. Leia atlase abil vähemalt 10 riiki, kus esineb aktiivne vulkaaniline tegevus. Island, Filipiinid, Indoneesia, USA (Hawaii), Tsiili, Jaapan, Itaalia (Etna), Venemaa (Kautsatka), Uus-Meremaa, Monteserrat (Kariibi meri). 29. Nimeta vulkaane, mis ei paikne laamade äärealal. Kenya, Kamerun, Elbrus, Hekla. 30. Selgita, miks on vulkaanipursete tagajärjed arengumaades katastroofilisemad kui arenenud riikkides. Vulkaanipursete tagajärjed on arengumaades katastroofilisemad kui arenenud riikides, sest elamistingimus rahvastiku suure tiheduse tõttu maapiirkondades on halvad. Arengumaades pole kaugele arenenud infrastruktuuri ega kiiret ning efektiivset valitsuse tegevust, mis teeb rahva hoiatamise raskemaks. Võimaliku ohu uurimine arengumaades on ka võimatu, sest pole vastavaid vahndeid, spetsialise ega raha. Ka evakueerimismeetmed on vähearenenud. 31
1918.a. suutsime aga võidelda välja meile oma iseseisvuse, mis kestis kahjuks väga lühikest aega. Mõnda aega olime taas võõrvõimu all, kuid alates 20.08.1991 oleme me jälle Eesti Vabariik. Seega ei kuulu maa mitte sellele riigile, kelle väed on tugevamad, vaid sellele, kellele see põliselt kuulunud on. Rahvad sõdivad ka usu pärast. See jõud, mis peaks olema kõige püham, on pannud inimesi korraldama sõdu, mille tagajärjed on kõige katastroofilisemad. Tekib küsimus, miks võidelda selle pärast, mida keegi usub. Minu arvates võiks kasvõi iga inimene uskuda oma jumalat, kui seda teha teistele halba tegemata. Selles ei tohiks olla midagi, mida tuleks takistada, kuid seda siiski tehakse. Afganistanis on väga palju erinevatesse usugruppidesse kuulujaid, kes kõik omavahel sõdivad, lootes üksteist oma jumalat uskuma panna. Raske on aga mõista mille põhjal üldse keegi arvata võib, et just tema
Aga juba see on kõik hea ja vajalik! See võib küll lihtsalt jutt olla, aga süstib mingilgi määral enesekindlust ja näitab järjekordselt kogu maailmale millise poole me oleme valinud ja milliste väärtuste eest seisame. Kuigi need vaated võivad olla näilised, ei ole rahval mingit reaalset põhjust rahulolematu olla, kui ollakse diplomaatiliselt konkreetsed ja seistakse sõnadega oma riigi eest. Sest mida muud on meil hetkel teha? Kui olukord peakski kunagi kõige katastroofilisemad pöörded võtma, siis on suurim eeldus eduks juba see, kui me oleme kõik ühel poolel ning usume ja teame, et seisame sama eesmärgi eest. Riigid, nagu inimesedki, võivad õppida minevikus tehtud vigadest. Paljuräägitud 1939. aasta „hääletu alistumise" kordumine on praeguses geopoliitilises olukorras suure tõenäosusega võimatu. Juba psühholoogilisest vaatepunktist. Isegi kui me oleksime sõjaliselt nõrgemad kui 1939
analüüsitud nelja lahingut: Teutoburgi, Weseri jõe, Allia ja Alesia. Selleks on iga lahingut kirjeldava lõigu järel lühike analüüs ja kommentaarid. Teutoburgi lahingu valisin sellepärast, et see toimus esimese Rooma keisri valitsusajal ja roomlased kaotasid seal täielikult, sellega paaris olevalt Weseri jõe lahingu. Allia lahingu valisin, sest nagu Teutoburgiski kaotati ka seal vägagi suurelt ja tagajärjed olid veelgi katastroofilisemad. Allia lahinguga paaris on Alesia lahing, kus roomlased saavutasid hiilgava võidu. Probleemiks on küsimus, miks oli Rooma armee nii edukas? Ja teine, miks taluti nii häbiväärseid kaotusi, kui Rooma armee oli tavaliselt nii edukas? Hüpoteesid: roomlased saavutasid palju hiilgavaid võite oma relvade ja taktika paremuse pärast ja palju häbiväärseid kaotusi väejuhtida asjatundmatuse ja ebasobiva taktika, ehk vastase alahindamise pärast.
annaabi.ee 
