Ökoloogia kordamisküsimused
mõlemad laamad purunevad ja moodustavad pikki mäestikke, millest tuntuim on Himaalaja,
mis tekkis 40 – 45 miljonit aastat tagasi kui India liitus ülejäänud Aasiaga. Kui laamad
omavahel nihkuvad, tekivad samuti pikad mäeahelad nagu seda on näiteks PõhjaAmeerika
lääneranniku asuvad Kordiljeerid, mis on tekkinud Vaikse ookeani laama liikumisel
põhja poole ja Põhja-Ameerika laama liikumisel lõunasse. Selline nihkumine põhjustab vahel
tugevaid maavärinaid. Katastroofiliseim neist oli 1906, mis laostas San Fransisco. Tookord
nihkusid laamad teineteise suhtes korraga 3 – 7m. Tavaline liikumine on 5cm aastas.
Mitmed tõendid näitavad, et kõik kaasaegsed mandrid moodustasid kunagi ühe suure mandri,
mida nimetatakse tagantjärgi Pangeaks. See laguneks u. 200 miljonit aastat tagasi kaheks,
Gondwanaks ja Lauraasiaks. Gondwana oli lõunapooluse lähedal paiknev manner, mis
koosnes kaasaegsetest Aafrikast, Indiast, Austraaliast, Uus-Meremaast, Lõuna-Ameerikast ja
annaabi.ee 
