Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. maatükk maa- või veeala piiritletud osa, mis tuleb registerida maakatastris sõltumata omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2. Katastri vastutav töötleja on kekskkonna ministeerium ja volitatud töötleja maa-amet. Katastritunnus- numbrite kood katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega. 79514:023:0004 See on 12kohaline kood
Küsimused Eesti maakatastri kohta 1. Üliopilane peab teadma maakatastriseaduses (§ 2 Moisted) toodud mõistete sisu. Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses : 1) maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist; 2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu; 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14);
Katastrit 13 peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta. Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine. Katastripidaja vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega. Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid. 39. Mis on maakataster? Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist; 40. Mis on kõlvik ja nimetage kõlvikute liigid. Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega Liigid: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa 14
- nõuda kinnisasja piiri looduses kättenäitamist enne maakorralduskava kooskõlastamist - nõuda maakorralduse tõttu kinnisasja väärtuse ja kasutamistingimuste muutumisel rendi- või hoonestusõiguse tasu muutmist - sõlmida ühise tegutsemise leping või moodustada maakorraldusühistu maakorralduskava koostamiseks. 22. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastri pidamise eesmärk on registreerida maa väärtust, looduslikku seisundit ja kasutust kajastavat infot ning tagada informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus. 23. Kinnistusraamatu neljas registriosas sisalduv põhiinformatsioon Kinnistusregister koosneb pealkirjast ja neljast jaost: Registriosa neljas jagu "Hüpoteegid" • hüpoteegipidaja • hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa) • intressimäärad
hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused)
kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas .Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja
Maakorralduse osaliste(kinnisasja omanike) õigused: nõuda kinnisasja piiri looduses kättenäitamist enne maakorralduskava kooskõlastamist; nõuda maakorralduse tõttu kinnisasja väärtuse ja kasutamistingimuste muutumisel rendi- või hoonestusõiguse tasu muutmist; sõlmida ühise tegutsemise leping või moodustada maakorraldusühistu maakorralduskava koostamiseks. 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastri pidamise eesmärk on registreerida maa väärtust, looduslikku seisundit ja kasutust kajastavat infot ning tagada informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus. 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon Kinnistusregister koosneb pealkirjast ja neljast jaost: registriosa pealkiri: kinnistuspiirkond ja jaoskond, kinnistu number ning nimetus; Registriosa esimene jagu ,,Kinnistu koosseis": kinnistu katastritunnus,
annaabi.ee 
