Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Katariina II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komisjon, keisrinna, armuke, voltaire, 1761, valgustajate, grigori, vürst, romanov, anhalt, printsess, sophia, auguste, aprillil, neiu, jekaterina, 1754, pavel, petrovitš, jelizaveta, hinges, valgustusideed, protestantlikus, kartis, algatab, valitsemisaeg, lühikeseks, keiser, aktile, tapeti, tilkagi, romanovite, tuntuks, monarh, denis, diderotKatariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis
traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu,
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist.
Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Võimuletõus ja valitsemisviis 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks, kes annulleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust
VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele
21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades
Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele jagati praktilisi oskusi. KATARIINA II: 1729-1796 (valitses 1762 kuni surmani) Katariina II tõusis Venemaa troonile paleepöördega, kui kõrvaldas võimult oma abikaasa Peeter III. Tema soontes polnud tilkagi vene verd, aga ta kuulus Romanivite suguvõssa abielu kaudu. Ajaloos on Katariina II tuntuks saanud kui valgustatud monarh. Ta luges prantsuse valgustajate töid, oli kirjavahetuses Voltaire'i ja Diderot'ga, kes külastasid teda. Tegelikult avaldus valgustuse mõju tema ajal siiski ainult mõnes riigivalitsemise valdkonnas. Uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II ajal. 1764 ilmus ukaas aadlineidude instituut Peterburis, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal (mitte lihtinimeste seltskonnas). 1780 aastatel asuti looma ka rahvakoole. Katariina surma ajaks oli loodud juba 316 rahvakooli umbes 18000 õpilase tarbeks.
Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus ta 1650.a suri]. Ta põhiteos on 1637 a ilmunu "Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu, väitis D,et see võimaldab vaid seletada seda,mida teatakse ja rõhutas,et teadmiste ainus allikas on mõistus. D arvates oli vaja kahelda kõiges. Valgustusajastu põhijooned Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionaalne maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse,olid valgustajad veendunud ,et ideed muudavad maailma. Võitlus vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadis valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus erines looduses,oli see nende arvates mõistlik,aga kui kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism
vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, kes andsid välja seadusi, karistas ja andis armu. Õukond- õukonnaelu korraldas kuninga armuke markiis de Pompadour, ta korraldas teatrietendusi, vastuvõtte, jahilkäike koos õhtuste pidudega. Ta koondas õukonda ka teadlasi, kirjanikke ja kunstnike. Välispoliitika- välispoliitika juhtimises üritas oma mõju kasutada markiis de Pompadour. Majandus- finantside peakontrolör oli Jean-Bapitiste Colbert, ta püüdis eelkõige lahendada riigi rahandusprobleeme. Ta asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse kolooniaimpeeriumi rajajaid. 3
vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisus
annaabi.ee 
