Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Katalüsaator". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katalüsaator, anorgaaniline, kreekakeelsest, 1835, keemik, berzelius, 1895, vastupidine, homogeenne, heterogeenne, nendest, erinevas, metalne, raskemetallid, autodes) Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur (I. ja P. Curie, F.Soddy, E.Ruther- ford, N. Bohr, E.Schrödinger jpt.) Tohutud edusammud sünteeskeemia valdkonnas Füüsikalised uurimismeetodid (raadiospektroskoopia, massispektroskoopia, röntgenstruktuuranalüüs, elektronmikroskoopia eritehnikad, neutronaktivatsioonanalüüs jpt.) Keemiatööstus (eriti väetised, plastid, ravimid, metallid) Joseph Louis PROUST(1754-1826) Prantsuse keemik, varasest lapse-põlvest seotud farmaatsiaga (isal apteek); hiljem apteegi juhataja.- Keemiaprofessor Madriidis (1791-1808)- Alates 1816 - Pariisi TA liege Põhisaavutused: kvantitatiivsed ekspe-rimendid, mis viisid (hiljem) kordsete suhete seaduse formuleerimisele.- näitas, et ained ei reageeri üksteisega mistahes vahekorras (nagu arvas Berthollet) John DALTON(1766-1844) Ingl. keemik ja füüsik, paljude akad. organi-satsioonide liige. Autodidakt; uuris paljusid alasid (sh
2.2. STRUKTUURVALEM Lisaks elementide ja elementgruppide suhtele näitab ka kuidas need on omavahel seotud. 3. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatute abil. 4. Nomenklatuursed nimetused. Standardiseeritud on puhaste ainete nimetused. Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt. Kemikaal aine, mida kasutatakse või valmistatakse (toodetakse) keemilises protsessis Mineraal anorgaaniline aine, mida leidub looduses Süsteem ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Faas ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa
2.2. STRUKTUURVALEM Lisaks elementide ja elementgruppide suhtele näitab ka kuidas need on omavahel seotud. 3. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatute abil. 4. Nomenklatuursed nimetused. Standardiseeritud on puhaste ainete nimetused. Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt. Kemikaal aine, mida kasutatakse või valmistatakse (toodetakse) keemilises protsessis Mineraal anorgaaniline aine, mida leidub looduses Süsteem ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Faas ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa
Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier "kaasaegse keemia isa"- olulisemad avastused on seotud põlemisreaktsiooniga>põlemine on ühinemine hapnikuga. Kaasajal on sellest välja arenenud kalorimeetrija, millega mõõdetakse toiduratsiooni kalorite määra. 4
C + O2= CO2 -H 8. ENDOTERMILINE reaktsioon [H>0] Kaasneb soojuse neeldumine. Reaktsiooni kulgemiseks tuleb reaktsioonisaadusi soojendada, st. anda juurde energiat, mida tähistatakse plussmärgiga (+H): CaCO3 = CaO + CO2 +H 9. MOLEKULAARNE reaktsioon Kulgeb molekulide vahel: CaO + SO3= CaSO4 ; 2CO + O2= 2CO2 10. IOONILINE reaktsioon Reaktsioonis osalevad ioonid: K+ + Cl- + H+ + OH- = K+ + Cl- + H2O lihtsustatud H+ + OH-= H2O 11. HOMOGEENNE reaktsioon 29 Kulgevad ühtlases keskkonnas. Reageerivad ained on ühes olekus. Siia kuuluvad
BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?
o Dünaamilist keemilist tasakaalu iseloomustavad järgmised omadused: 1) ühel ajal toimub nii pärisuunaline kui ka vastassuunaline protsess; 2) mõlemad protsessid kulgevad sama kiirusega ja reaktsioonisegu üldine koostis ei muutu. Tasakaal sõltub: rõhust, reagentide lisamisest, temperatuurist. Reaktsioon, mis antud tingimustel ei toimu (näiteks hapniku ja vesiniku segu toatemperatuuril ja normaalrõhul), ei toimu ka tingimuste väikese muutuse korral. Faaside tasakaal 1. Heterogeenne süsteem, faas, faasisiire. Heterogeensed – koosnevad mitmest erisuguse omadusega osast (ehk faasist). Faas - ühtlase koostisega ja konkreetses olekus olev süsteemi osa, mis on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Faas võib koosneda ka mitmest ainest. Faasisiire ehk faasiüleminek- aine üleminek ühest faasist teise (ilma keemilise koostise muutumiseta).(Nt, jää sulamine, grafiidi muundumine teemandiks) Faasiüleminekud
4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised põhiharud Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5
Heterogeenne reaktsioon on keemiline reaktsioon tahke aine või vedeliku pinnal. Reaktsioonid gaasi ja vedeliku, gaasi ja tahke aine ning vedeliku ja tahke aine vahel on heterogeensed. Heterogeense reaktsiooni korral on reageerivad ained harilikult adsorbeerunud, mistõttu nende reaktsioonide kineetika on keeruline. Märkimisväärne mõju reaktsiooni kiirusele on tahke faasi pindalal. Olulise osa heterogeensetest reaktsioonidest moodustavad reaktsioonid tahketel katalüsaatoritel, see on heterogeenne katalüüs. Heterogeensele reaktsioonile vastandub homogeenne reaktsioon. Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem. Keemias mõistetakse homogeense süsteemina ühtlast süsteemi, milles iga ruumiühiku keemiline koostis ja füüsikaline olek on ühesugune. Homogeenses süsteemis, milles on mitu keemilist ainet, on kõik komponendid jaotunud ühtlaselt kas molekulide, aatomite või ioonidena.
Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele-Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiirus (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. 67. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis. Heterogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal.
Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses". Peamised seaduspärasused: · Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide mittemetallilised omadused ja vähenevad metallilised omadused. · Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused. See
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me
valmistamist, saadi destilleerimise teel etanooli 15. Mis on iatrokeemia? Keda loetakse iatrokeemia rajajaks? Kellele ta vastandas oma seisukohti? Iatrokeemia ehk meditsiiniline keemia (iatros kr.k. arst) renessansiajastu alkeemia ravimite valmistamine keemilisel teel. Iatrokeemia vastandus üsna selgelt antiikmeditsiini (Hippokrates ja Galenos) ja araabia meditsiini (Avicenna) põhimõtetele. Iatrokeemia rajajaks loetakse Paracelsust (saksa keemik, arst), pani põlema Avicenna jm vanade autorite tööd. 16. Milles seisnes flogistoniteooria? Millist rolli see omas keemia edasises arengus? Flogistoniteooria väitis, et põlevad ained on rikkad flogistoni (tuliaine) poolest; ainete põlemisel ja metallide kuumutamisel flogiston eraldub (seostudes õhuga); metallimaagi kuumutamisel söega seostub süsinikust vabanenud flogiston (õhu vahendusel) metalliga.
kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendite uurimine, anorgaaniline keemia- kõigi teiste elementide ja nende ühendite uurimine, füüsikaline keemia- keemia põhimõtete uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Makroskoopilisel tasandil tegeleb keemia suurte ja nähtavate objektide omadustega, käsitledes muutusi, mis on hästi jälgitavad, nt. Kütuse põlemine, lehtede värvi muutumine sügisel. Mikroskoopilisel tasandil käsitleb keemia muutusi aatomite ümberorganiseerumise kaudu, nt.
4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. KEEMIA HARUD: 1. Põhiharud: a. Füüsikaline keemia - keemia üldised põhialused b. Orgaaniline keemia - süsinikuühendite reaktsiooni ja omadused c. Anorgaaniline keemia - kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused 2. Eriharud: a. Analüütiline keemia - objektide keemilise koostise määramine b. Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine c. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu d. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5
Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Süsteemide jaotus omaduste järgi eri ruumipunktides: - homogeenne - mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt - heterogeenne - koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi: - diatermiline soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik - adiabaatne soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Olekuparameetrid Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n)
Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Süsteemide jaotus omaduste järgi eri ruumipunktides: - homogeenne - mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt - heterogeenne - koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi: - diatermiline soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik - adiabaatne soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Olekuparameetrid Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n)
Koosnevad katioonidest, mida hoiab koos ioonide vahel paiknev, aatomite väliskihtide elektronidest moodustunud elektronpilv. Sellise ehitusega on metallid Metallidele on iseloomulik metalliline läige (tingitud nende elektronide liikuvusest pealelangeva valguse toimel ja valguse taaskiirgamisest, hea elektrijuhtivus ning soojusjuhtivus. Metallid on enamikus hästi sepistatavad, painduvad ja venitatavad (elektronide liikuvus) 1. Sulamid ja nende üldomadused Homogeenne sulam- eri elementide aatomid on jaotunud ühtlaselt (messing, pronks, mündisulamid) Heterogeenne sulam- erineva koostisega kristalliliste faaside segu (tina-plii, elavhõbeamalgaam) Asendussulamid- ühe metalli aatomid on asendatud teise metalli aatomitega (vase sulamid tsingiga)- halvema elektri ja soojusjuhtivusega kui puhtad metallid, kuid kõvemad ja tugevamad Elektrijuhtivus. Sulamitel madalam kui puhastel ainetel. Paljud sulamid on madalatel temperatuuridel
väärtusteb abil. Eristatakse homogeenseid ja heterogeenseid (fotolüüs) või ühinemine (fotosüntees). Suure energiaga kiirgusliigid: ärab kontsentratsioonide suhte konstantsus. Kui kontsentratsioo- süsteeme. Homogeennse süsteemi omadused on kõikides osades kamma- ja röntgen kiired, ioniseerivad ka väga püsivaid molekule ja nid on C1 ja C2, siis suhe on konstantne ja seda nim. Jaotuskonsta- samad. Heterogeenne süsteem koosneb mitmest eriomadustega põhjustavad kiirgus keemilisi reaktsioone. ndiks ja see seos kirjeldab jaotusseadust s.t. lahustunud aine kont- osast e.faasist. Süsteem on avatud, kui tema ja ümbruse vahel toi- Katalüüs Katalüsaator on reaktsiooni kiiruste muutumist põhjus- sentratsioonide suhe kahes tasakaalulises süsteemis jääv suurus. mub aine vahetus
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused
Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaatri molekul võib katalüüsida mitmeid reaktsioone, temaga endaga midagi ei juhtu. Miks on reaktsioonide kiirus oluline? Väga vähe reaktsioone organismis, mis pole katalüüsitavad. Elusorganismid
B. Aluselises keskkonnas võib vajaduse korral lisada hüdroksiidioone ja vee molekule: 1. Tasakaalustatakse nii nagu happelises keskkonnas (punktid 1-4); 2. Vesinikioonid neutraliseeritakse hüdroksiidioonidega, lisades mõlemale poole reaktsioonivõrrandisse sama palju hüdroksiidioone, kui oli ühel pool vesinikioone; 3. Taandatakse üleliigne vesi, nii et vee molekulid jäävad reaktsioonivõrrandis ainult ühele poole. Lahused Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Lahuse koostisosad: · Lahusti - see komponent, mida on rohkem või mis on samas agregaatolekus kui on lahus. Vesilahustes on lahustiks alati vesi. · Lahustunud aine - komponent, mis pole lahusti. Lahustunud aineid võib olla mitu. Lahus võib olla: · gaasiline (nt õhk) · vedel (nt merevesi) · tahke (nt pronks) Tõeline lahus termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt
(emulsioonid, kivimid, pulbrid, nt. graniit). Materjalide kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ning keskkonnast, millega nad on kokkupuutes. Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist Mikrostruktuur struktuur aatomite tasandil. Makrostruktuur näitab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Kemikaal aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides. Mineraal looduslik anorgaaniline aine. Kivim looduslike mineraalide kogum. Ainete nimetamine: · Nimi ei anna infot materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. · Valem 1. Empiirline - näitab aatomi liike, 2. Molekulvalem. · Tähtede ja nr komb. identifitseeritakse interneti või käsiraamatute abiga (nt. toidulisandid) · Nomenklatuursed nimetused Ainete tähistamine tehnilisted dokumentides: · CAS nr kemikaali registreerimise number andmebaasis Chemical Abstract Service.
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
veed, enamkasutatavad ained ja materjalid) mõju materjalidele. 2) erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. ). 8. Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. ). 9. Materjalide klassifikatsioon: lihtained (puhtad metallid, puhtad gaasid); lihtainete segud (õhk, mõningad sulamid jt.); liitainete segud; liht- ja liitainete segud. 10. Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro-ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur
temperatuuri tõstmisel 10 o võrra. Täpsemalt kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: E lnk = A - , (6) RT milles A on temperatuurist sõltumatu konstant ja E - reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kiirusele võib avaldada olulist mõju katalüsaatori juuresolek. Reaktsioonist osavõtuga muudab katalüsaator reaktsiooni kulgemise teed ja aktiveerimisenergiat ning seetõttu ka reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni lõpuks taastub katalüsaator esialgses hulgas ja esialgse koostisega. Reaktsiooni kiirust vähendavaid aineid (negatiivseid katalüsaatoreid) nimetatakse inhibiitoriteks. 4 B. Keemiline tasakaal Keemilisi reaktsioone võib jaotada pöörduvateks ja pöördumatuteks.
või negatiivse (anioon) laenguga. e. Valem väljendab ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist ühendit moodustavate elementide sümbolite ja aatomite arvu kaudu molekulis. f. Mool ainet sisaldab 6,02·1023 osakest (aatomit, molekuli, iooni, elektroni). g. Faas on ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Ühtlasi on see ka heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest. h. Süsteemiks nim. isoleeritud ruumiosa. i. Avagadro arv 6,02·1023 näitab osakeste arvu 1 moolis aines. j. Hapeteks nim. ühendeid, mis vesilahustes vabastavad H + iooni. Alusteks nim. neid ühendeid, mis vesilahustes vabastavad OH iooni. Mida rohkem happed ja alused dissotseeruvad seda tugevamad nad on.
puhasteks aineteks. Liitaine on aine, mida saab lagundada lihtsamateks uuteks aineteks (vesià vesinik+hapnik). Liitaine ehk keemilise ühendi koostisesse kuuluvad erinevate ainete aatomid. Liitained jagunevad org. ja anor. aineteks. Ainet nimet. puhtaks, kui ta sisalda lisandina teisi aineid (puhas aine on 99,999%-ne). Materjal on aine, mille töötlemisel ei toimu keemilise reaktsioone ja muutusi. Homogeenses segus on keemiline koostis ja struktuur igas ruumiosas ühesugune (õhk, lahused). Heterogeenne segu koosneb kahest erinevas homogeensest osast, koostis ja struktuur on selles segus ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab eripind. Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadava ,,põleva õhu"(divesiniku) ja uuris seda. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille kaigus uhed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete umberjaotumise ning el
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesu
Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. a. Füüsikaline keemia - keemia üldised põhialused b. Orgaaniline keemia - süsinikuühendite reaktsiooni ja omadused c. Anorgaaniline keemia - kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused 2. Eriharud: . Analüütiline keemia - objektide keemilise koostise määramine a. Biokeemia - bioloogiliselt oluliste ainete, reaktsioonide ja protsesside uurimine b. Teoreetiline keemia - ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu c. Keemiainseneriteadus - tööstuslike keemiliste protsesside uurimine *5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited).
heitgaase põletatakse termiliselt täiendava kütteaine juuresolekul temperatuuril 650-850oC või isegi 1200-1400oC. Termilisel põletamisel eralduvat soojust saab ära kasutada ning vajaduse korral puhastatakse ka põlemisel moodustunud suitsugaasid. Orgaanilisi aineid võib hävitada ka katalüütilise põletamise abil. Katalüütiline põletus kulgeb suhteliselt madalal temperatuuril (350-650oC) ilma nähtava leegita katalüsaatori pinnal. Katalüsaator on aine, mis tõstab tunduvalt põlemisreaktsiooni kiirust seejuures ise kulumata. Katalüsaator kantakse õhukese kihina kandematerjali (metallvõrk, keraamika) pinnale. Tolueeni sisaldav gaas eelsoojendatakse.. Seal seguneb ta põletist väljuvate maagaasi põlemissaadustega, mille tulemusena heitgaasi temperatuur tõuseb 250-350oC-ni. Tolueeni täielik põlemine süsihappegaasiks ja veeks toimub reaktoris asuva (mangaanoksiid + pallaadiumnitraat) terade pinnal. Põlemisgaasid
H2S S saab olla ainult redutseerija (S o.a on II) ainult oksüdeerijatena siis, kui neil on maksimaalne oksüdatsiooniaste SO3 S saab olla ainult oksüdeerija (S o.a on VI) vahepealse oksüdatsiooniastmega mittemetalliaatomid võivad käituda nii oksüdeerija kui redutseerijana SO2 S saab olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija (S o.a on IV) 73. väävelhappe omadused ja kasutusalad. Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Omadused Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi
annaabi.ee 
