nektarit eritavaid taimi nagu vikk ja puuvill. Niisuguseid taimi on väga vähe. [2] Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on Eestis valge ja roosa ristik, pärn, valge mesikas, kanarbik, põdrakanep jt. Need taimed võivad anda monofoorset mett. Monofoorseks nimetatakse niisugust mett, millest 1/3 on kogutud kindlatelt taimedelt. [2] Metsade ja parkide meetaimed Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad, hõredad metsad ja metsalagendikud ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades 4 kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud,
*Raskustung-juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid, reostumine. See pole inimese poolt mõjutatav. 2.Mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. *Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. 3. Juurestiku keskkond - Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained. Inimene saab mõjutada. 14. Kaera õisiku ehitus. Joonis. 15. Külvisenorm, selle avaldumise viisid. Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste struktuurielementide muutumises. Teraviljade optimaalne külvisenorm oleneb peale sordi iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik). Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. 16.Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel. 1
Raskustung-juured alati allapoole. See pole inimese poolt mõjutatav. 2. Mullapealne keskkond Globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. 3. Juurestiku keskkond Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mulla toitained. Inimene saab mõjutada. 14. Kaera õisiku ehitus. 15. Külvisenorm, selle avaldamise viisid. Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste struktuurielementide muutumises. Teraviljade optimaalne külvisenorm oleneb peale sordi iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik). Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. 16. Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel.
kuni niiskusesisalduse reguleerimiseni (kuivendamine-kastmine). Umbrohu. haiguste ja kahjurite tõrje-vastavate preparaatide kasutamine, eelharimise käigus idude kahjustamine. 14.Kaera õisiku ehitus Kaer on pöörisõieline. Pöörise iga haru tipus on üks pähik. Õite arv pähikus 2-4. Kaer on isetolmleja, õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. 15.Külvisenorm, selle avaldumise viisid Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste strukuurielementide muutumises. Teravalijade optimaalne külvisenorm oleneb peale iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis majanduslikust seisukohast on muidugi kasulik. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka (idanevate seemnete arvu) või külmise massi kg/ha
Kitsasrealine 6...10cm, tavaline 10...20cm 3. Pesitikülv seemned külvatakse rühmadena 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus Puhtus iseloomustab puhta seemne osatähtsust (%) kogu seemnemassist. Idanevus väljendatakse ka protsendina. Kui näiteks külvisenorm on 220 kg/ha ja seemnete külviseväärtus on 95%, siis parandatud külvisenorm on = 220 x 100 / 95 = 232kg/ha 15. Külvisenorm ja selle arvutamine Tagab taimede õige kasvutiheduse, mis võimaldab paremini kasutada toitepinda 16. Taliteraviljade eelised ja puudused, talvekindluse kujunemine (karastumine) ning hukkumise põhjused Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele · võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel · alustavad kevadel kasvu varem ja kiiresti · kasutavad paremini mulla veevarusid · avaldavad umbrohtudele suurt survet
annaabi.ee 
