Istik peab olema vähemalt 2 m sõiduteepoolsest äärekivist eemal v.a juhul, kui tegemist on haljastuse uuendamisega antud kohas ja kaitstud lumetõrjeks kasutatava soola eest; 2) haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või sillutatud alale võib istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase mahtu suurendatakse sillutise alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Tugipinnas on tugevdatud struktuuriga kasvualus, mis koosneb tugimaterjalist ja kasvusubstraadist. Tugipinnase rajamise põhietapid on toodud lisas 6 Tugipinnase (tugevdatud struktuuriga kasvualuse) rajamise nõuded; 3) kavandatakse spetsiaalsete kastmissüsteemide kasutamist; 4) kasutatakse tänavapuu istikuid, laiema kui 5 m haljasriba korral võib kasutada ka pargipuid; 5) puude istutamine kavandatakse gruppide või ridadena, et mitme puu juurtele jääks ühine suurem kasvuala; 6) sillutatud alale istutamisel tagatakse, et sademevesi voolab puu tüvest eemale
vajalik ainete „pumpamiseks“ ühest rakust teise. 2) arvukate vaheühendite teke, millest saavad alguse uued, eluks vajalikud orgaanilised ühendid organismis; 3) ainevahetuse sidumine ühtseks tervikuks ning pidev raku koostisainete uuendamine. f. Hingamisprotsessi reguleerimine 3. Vesi taimes - Vesi moodustab elusate taimerakkude koostisest põhilise osa (80%). Taim saab vett mullast, (kasvusubstraadist, toitelahusest) juurte abil. 4. a. Vee liikumise põhimõtted taimes Vee liikumine taime sisse ja taime sees toimub vedelas faasis sisenedes mullast taime rakkudesse ja liikudes läbi taime. Taimest välja liigub vesi aga gaasilises olekus (transpiratsioon). Veemolekulide liikumine taimes toimub difusiooni teel: aineosakesesed liiguvad suurema osakeste sisaldusega ruumiosast väiksema sisaldusega ossa. Selline
selleks, et muuta jääkained paremini vees lahustuvaks ja seejärel koos uriinigaorganismist eemaldada. Hormoonid võivad samuti glükuronisaaruda, et võimaldada nende lihtsamat transporti organismis. Farmakoloogid glükuroniseerivad vahel ravimeid, et need tõhusamalt jõuaksid suure hulga organiteni kehas. 10. Aine metabolism soolestikus. · Oluliseks võõrühendite metaboliseerijaks imetajate organismis on soolestiku mikroorganismid. Nende metabolism sõltub kasvusubstraadist ja keskkonnast. Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. · Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes.
[O] ( PAPS) Põhiensüüm - CYP = tsütokroom P450 monooksügenaasi membraanne kompleks, eriti kõrges kontsis maksa endoplasmaatilises retiikulumis. 10. Faas II käigus tekkivad olulisemad konjugaadid - sulfaadid ja glükuroniidid. 11. Aine metabolism soolestikus. Oluliseks võõrühendite metaboliseerijaks imetajate organismis on soolestiku mikroorganismid. Nende metabolism sõltub kasvusubstraadist ja keskkonnast. Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. Imetajate soolestiku mikroflooral on
annaabi.ee 
