Selles valdkonnas võib aga käsitlused jagada omakorda kaheks: esimeseks on käsitlused, mis rõhutavad interaktsiooni kvaliteedi tähendust (kontrollitehnikad ja interaktsiooni emotsionaalsed küljed.) Teiseks, käsitlused, mis puudutavad, keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust (näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule). Ühesõnaga teine valdkond sisaldab seda, kuidas kõiksugu tegevused, situatsioonid ja materjalid mõjuvad kasvustiimulina. Kolmandaks on käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust. Minule tundus just see viimane seaduspära kõige õigem ning sobilikum, sellepärast et need on käsitlused, mis puudutavad just inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasid ning õpetavad lapsele kõige põhilisemaid ja tähtsamaid väärtusi ja olemuslikke inimlikkust kirjeldavaid jooni. Üks oluline osa kasvatusteaduses on ka kasvatusteaduslikud paradigmad
a) käsitlused, mis rõhutavad interaktsiooni kvaliteedi tähendust: kontrollitehnikad ja interaktsiooni emotsionaalsed küljed. b) käsitlused, mis puudutavad keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust, näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule. Kasvustiimulite hulka kuuluvad kõik keskkonnamõjutused (ökoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised). Teine põhivaldkond sisaldab seega kõiki kasvataja käsitlusi selle kohta, kuidas mõjuvad kasvustiimulina erinevad tegevused, situatsioonid ja materjalid. 3. Käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust: a) käsitlused, mis puudutavad neid konkreetseid indiviide, kes on kasvatuse objektiks. b) käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi. c) käsitlused, mis puudutavad inimese ja eriti lapse õige põhilisemaid olemuslikke, inimlikkust kirjeldavaid jooni
annaabi.ee 
