Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline. Eelistab putukaid ja
Seda kibedat piimmahla leidub ka võilille lehtedes. Millegipärast ei tee loomad mõrust maitsest üldse välja ja krõmpsutavad nii võilillelehti kui -õisi mõnuga! Maa-alune osa Suhteliselt jäme vertikaalselt sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Juurekael on enamasti karvane. Juur võib olla kuni pool meetrit pikk. Paljunemine Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼-3 aastat, kuivas ruumis kuni 12 aastat. Levik ja ohtrus Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana. Eestis väga sage, kuid eelkõige inimesest mõjustatud kasvukohtadel. Osa kollektiivliigi alla hõlmatavaid mikroliike on meil pärismaised, osa aga tulnukad. Kasvukoht
lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. http://tere.kevad.ed Õis: esinevad ainult keelõied, mis on koondunud tihedasse paljuõielisse u.ee/2003/taimed/vo ilill.jpg korvõisikusse Vili: Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Paljunemisviis: eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Tunnus: Kollase õiega rohtaime, murdes tuleb varrest piimjat vedelikku. Nimetus: Siberi lehis Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: külgjuurtega, sügavale ulatuvad Vars: läbimõõt on kuni 1,2 m, koor on hallikaspruun ja pikisuunas lõhenenud
· uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel millest arenevad välja juurevõsud (vaarikas, astelpaju) · õiepung---Õiepungad on tihti kasvupungadest suuremad ja seal paiknevad õiealgmed. · kasvupung---sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. · segapung--on soomustega kaetud liitpung milles on nii õie-kui ka võrsealgmed. LEHED · lehekaenal--koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud.
annaabi.ee 
