Savi- leidub Phja-Eestist(Kolgakla, Kunda, Aseri) Savi on keraamiliste materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kikjal. Liiva ja kruusa kasutatakse betooni tootmisel. Paljud teed on kaetud kruusaga ja neid nimetatakse kruusateedeks. 10. Turvas- turvast leidub soodes ja kasutatakse ktuse ning taimede kasvupinnasena. 11. Mere- ja jrvemuda- leiukohad on Kina, Tagalaht, Suurlaht ja Vrska, Muda on tumedat vrvi pdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana vi pllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. 12. Mineraalvesi- Eesti thtsamad mineraalvee leiukohad on: Krdla, Kuressaare, Hdemeeste, Vru ja Vrska. Traditsioonilist mineraalvett vib kasutada vi tarbida kohe leiukohast, niteks ravilistel eesmrkidel spaad vi tavakasutuses kaevud.
soodes. Turvas moodustub niiske, mõõduka ja ka jaheda temperatuuriga aladel. Turvast ei leidu Eestis igal pool, suurimad turbavarude leiukohad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soodes. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe-Eesti soodes. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad Kasutusvaldkonnad Turvas on maavara, mida kasutatakse peamiselt kütusena ning taimede kasvupinnasena. 90% Eestis kaevandatud turbast läheb ekspordiks. Kuivturvas on üks parimaid kütuseliike. Kütteturba liikideks on freesturvas, tükkturvas ja turbabrikett. Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Suurt osa turbast kasutatakse väetise või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina ja muldade struktuuri parandajana. Turbal on ka teisi kasutusviise näiteks meditsiinis, kosmeetikas ja keemiatööstuses.
mootorsõidukite kütus, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes, väetiste, kangaste, klaasi, terase, plastmassi, värvide jne valmistamisel Turvas Mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete Moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Kivisüsi
Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne) Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks, teedeehituses. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Probleemide lahendused Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt. metallid Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid Loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et need jõuaksid taastuda Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid Tänan tähelepanu eest!
Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga aladel, Peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast KIVISÜSI Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Värvuselt must või hallikasmust Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit.
Need on tekkinud taimejäänustest Mattumissügavus Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Kasutamine: Kivisöest: · Saadakse energiat · Tööstus ja soojuse saamine · Elektrienergia tootmine · Katlakütus · Valmistatakse erinevaid kompleksühendeid Turvas: · Kütuseks · Taimede kasvupinnasena 14. Kuidas jaotuvad sõnajalgtaimed (3). Too välja igale rühmale üks iseloomulik tunnus. Sõnajalgtaimed: · Kollad-madalad taimed ja püstised harud. Igihaljad. Eosed arenevad varretipus eospeades. · Osjad-lüliliste, seest õõnsate vartega. Neil on rohelised peenikesed oksad · Sõnajalad-maapealse osa moodustavad lehed, vast pole näha 15
Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas moodustub turbasamblaist (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. Kivisüsi - Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on
mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel(nt: Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, Eestis. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Turvas moodustub turbasamblaist, aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1 mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Varude poolest on esikohal USA (13 miljardit tonni) ja Venemaa (12 miljardit tonni). Turvas Eestis
Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas moodustub turbasamblaist (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. 8. Kivisüsi Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on
Kasutatakse nt kütmiseks. 40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse? Õled. 41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära? Need on taastuvad. 42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada Fossiilkütuseks. 43. Milliseid turbakütuseid toodetakse? turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas. 44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala? kasvuturvast kasutatakse kasvupinnasena, kütteturvas lasub selle all ja kasutatakse kütteks. Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks. 45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel?
ajalt õhustatavas segus bioloogiliselt aktiivsete ainetega, nagu näiteks laudasõnniku, küpse komposti või kasvõi toimiva põllumullaga. Pidades silmas kvaliteedinõudeid nüüdisaegsete kasvupinnaste füüsikalis-mehhaaniliste, keemiliste ning bioloogiliste omaduste suhtes (vt punktid 6 ja 7 ja lisad), on selge, et käesoleva õppematerjali üheks eesmärgiks on hoiatada haljasalade rajajaid madalsooturvaste kasutamise eest kasvupinnasena ja kasvupinnastes ilma kompostimisprotsessi läbimata, kuna sellised pinnased kuivavad kergesti läbi, ei ole mikrobioloogiliselt aktiivsed, on ebastabiilsed (kuna puudub mineraalne komponent) ning vajuvad. Kahjuks on kompostimata madalsooturba kasutamine kasvupinnasena veel küllaltki levinud. Joonis 7 Vasakul madalsooturvas (tüüp: pilliroo-tarna), paremal rabaturvas Tuntakse ka teistsuguseid turba klassifikatsioone. Nii näiteks lähtuvad Soome praktikud turba valikul
annaabi.ee 
