Lumepüü
Talvel on lind valget
värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole,
on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile
sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline
vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal
tähelepandavad nahast "roosid" .
Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult
puude kasvupiirist ülalpool.
Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära
kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad
tuuled puhuvad suurema osa lumest minema ning püüdele avanevad vähese
taimestikuga kaetud kohad.
Aprillis liiguvad lumepüüd oma talvitumispaikadest kõrgemalasetsevatel
aladel paiknevatesse pesitsuskohtadesse.
Kõigepealt lendavad kohale isaslinnud ning hõivavad territooriumid. Kõige