Vegetatiivne paljunemine
jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas.
Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega
paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas,
hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis
juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia.
Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim
areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu. Üldiselt on
vegetatiivne paljunemine iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Enamik ühe-kahe
aastasi taimi ei paljune looduses vegetatiivselt.
Taimede võime vegetatiivselt paljuneda on inimestele kahjulik, kuna nii
paljunevad paljud umbrohud. Peale selle paljunevad nad ka seemnetega. Seetõttu
peavad põllumehed ja aednikud pidevalt tegelema umbrohutõrjega. Kasulikus seisneb
annaabi.ee 
