4. Moodustub kaks ühesugust rakutuuma. 5. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja see ümbritseb rakutuumi. 6. Noorte rakkude tsütoplasmat ümbritseb juba rakukest ja rakumembraan Koed: Koed on sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid. Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed. Algkoed asuvad juure ja varre tippudes ja tüves puidu ja niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud. Püsikoed jagunevad: 1. põhikude Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palu kloroplaste. See kude paikneb peamiselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. 2. tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab
Katalüsaatori rolli täitva klorofülli ja päikesevalguse juuresolekul toimub lehtedes või okastes keemiline protsess, mille produktideks on süsivesikud (tärklis) ja hapnik; o Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede-okaste ülekuumenemist; o Ladva ja okste tippudes on pooldumisvõimeliste rakkude kogumid – nn. kasvukuhikud, mis tagavad tüve ja võra iga-aastase juurdekasvu. 12. Mis on maltspuit? Lülipuit? Küpspuit? Väärlülipuit? Mille poolest need sarnanevad, mille poolest erinevad? Maltspuit – on puidu välimine, heledam osa, mis koosneb vedelikke juhtivatest elusatest rakkudest, ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust Lülipuit – tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud
Vihmametsapuud kui eluvormi iseloomustavad järgmised omadused. Tüved on saledad, väheste okastega, võra kõrge ja suhteliselt väike. Koor on õhuke, tihti roheline,korbata. Aastarõngaid ei kujune; puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate: lendoravate, ahvide, poolahvide, jt., poolt. Suurte viljade suured seemned
saadakse energiat umbes kaks ja pool kilokalorit. Energia seotakse enargiarikastesse ATP (adenosiintrifosfaat)-sidemetesse. ATP-energiat kasutatakse rakkudes füsioloogilis- biokeemilisteks protsessideks, taimede kasvuks ja arenguks, mineraalainete hankimiseks mullast jne. Toimuvat reaktsiooni kirjandab valem: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H20 + energia puittaimede hingamist mõjutavad mitmed tegurid. Intensiivselt hingavad meristeemkoe rakud: kambium, juurte ja võrsete kasvukuhikud ning noored taimekoed. Eri organitest hingavad kõige intensiivsemalt lehed, nende osa taime üldises hingamises võib ulatuda 30....60 protsendini. Intensiivselt hingavad ka valmivad viljad. Hingamise ja fotosünteesi suhe muutub puude eluea kestel, sõltudes paljudest faktoritest. Nooremad puud kasutavad sünteesitud ainete hingamiseks 30...40 protsenti, vanemad puud palju enam. See on põhjuseid, miks puude kasv vananedes aeglustub. Puude hingamisintensiivsust mõjutavad välisteguritest
2,5 Kcal. Energia seotakse energiarikastesse ATP (adenosiinfosfaat)-sidemetesse. ATP-energia kasutatakse rakkudes füsioloogilis-biokeemilisteks protsessideks, taimede kasvuks ja arenguks, mineraalainete hankimiseks mullast jm. Toimuvat reaktsiooni kirjeldab valem: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O + energia Puittaimede hingamist mõjutavad mitmed tegurid. Intensiivselt hingavad meristeemkoe rakud – kambium, juurte ja võrsete kasvukuhikud ning noored taimekoed. Eri organitest hingavad kõige intensiivsemalt lehed, nende osa üldises hingamises võib ulatuda 30-60%-ni. Intensiivselt hingavad ka valmivad viljad. Hingamise ja fotosünteesi suhe muutub puude eluea kestel, sõltudes paljudest faktoritest. Nooremad puud kasutavad sünteesitud ainetest hingamiseks 30-40%, vanemad puud palju enam. See on ka üks põhjusi, miks puude kasv vananedes aeglustub. Välisteguritest mõjutavad puude hingamise intensiivsust tugevasti
Need on mõõtmed, mis on vajalikud paljunemiseks. Nt. imetajad, linnud. 3) Perioodiline kasv kasv toimub etappide kaupa soodsal eluperioodil. Nt. parasvöötme taimed. Nt. vähid peale kestumist. 4) Ebaproportsionaalne kasv ühed kehapiirkonnad kasvavad kiiremini kui teised. Nt. inimesel looteeas areneb eelistatult pea ja sünnijärgselt arenevad eelistatult jäsemed ja kere. 5) Lähtuvalt kasvupiirkonnast. a. Tipmine kasv taimedel kasvukuhikud b. Jämeduskasv lihasrakkude jämenemine, rasvumine. Kasvu regulatsioon Loomorganismide näited 1) Endogeensed e. sisetegurid a. Kasv on mõjutatud geenidest, kasv on määratud paljude geenidega üheaegselt polügeenne tunnus. b. Kasvuhormoon hüpofüüs. 2) Eksogeensed e. välistegurid a. Toidu hulk, kvaliteet, kättesaadavus. b. Mehhaanilised mõjutused organite tasandil i
Vihmametsapuud kui eluvormi iseloomustavad järgmised omadused. Tüved on saledad, väheste okstega, võra kõrge ja suhteliselt väike. Koor on õhuke, tihti roheline, korbata. Aastarõngaid ei kujune; puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed ,on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate (lendoravad, ahvid, poolahvid) poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte
muutuma teisteks kudedeks Primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu; ◦ Toodab juurde uut taimemassi ◦ tekivad esmased koed ◦ Lõigustuv sügoot, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid ◦ Apikaalne-, lateraalne- ja vahemeristeem Sekundaarne tekib juba eristunud kudedest; ◦ tekivad teisesed koed ◦ Toodab taimele kaitsvat kihti ◦ Korgikambium ja haavameristeem Apikaalne meristeem Asub juurte ja varte tippudes – kasvukuhikud Sõnajalgtaimedel üks kiird- ehk initsiaalrakk Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite pikkuskasvu moodustades elundite tippudes uusi struktuure, mis omakorda kasvama saavad hakata. Lateraalne meristeem Külgmine algkude ehk kambium. Elundite teiskasv, jämenemine. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse silindrilise kihina floeemi ja ksüleemi vahel Kambiumi kasvusuund Kambium tekitab uusi rakke nii ksüleemi kui floeemi poole.
mineraalsooladega. • Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede- või okaste ülekuumenemist; • Ladva ja okste tippudes on pooldumisvõimeliste rakkude kogumid – nn. kasvukuhikud, mis tagavad tüve ja võra iga-aastase juurdekasvu. 5. Kuidas toimub orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete ning vee liikumine puittaimedes? • Vegetatatsiooniperioodi alguses (kevadel) on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. • Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet sooned. Vedelike voolu piki tüve
tippudes ja tüves puidu ja niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud Põhikude Jaguneb assimilatsioonikoeks ja See kude paikneb säilituskoeks. Assimilatsioonikoes peamiselt lehtedes. toimub fotosüntees, sest neis on palju kloroplaste. Säilituskoe rakkudesse
annaabi.ee 
