palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab,
arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse klassifikatsioon). Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp tunnuste kompleksi alusel
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis
Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või liikideks (vt. mõisteid).
Järelkasv koosneb majanduslikult väärtuslikust puuliigist! (kuusk, harvem mänd) Alusmets- põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alustaimestik- metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu, täidab antud tingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. Enamuspuuliik- I rindes tagavara poolest esikohal olev puuliik. Puistu tagavara- puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m 3ha-1).
keskmine puidu juurdekasv on ca 5,5 m 3 /ha/a, elunevast loomastikust. sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. (erametsades 5,6 jariigimetsades 5,4) suurim on Metsamaa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest Alustaimestik iseloomustab indikaatorina see hallil lepal (erametsades 8,3 ja riigimetsades nõuetest: kasvukohatingimusi. 7,4 m /ha/a) ja väikseim tammel (2,4 m 3 /ha/a) 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi Eesti puistute keskmine vanus on 55a., 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist riigimetsades on 60 aastat ja erametsades 57 millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest aastat
Alusmets – põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik – meetsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. NB! Seened EI lähe alustaimestiku alla!! Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku
Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Need puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. 4. Mõned olulisemad metsanduslikud terminid
Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik – metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid
Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Puurinde tüpoloogiline informatiivsus tõuseb, kui arvestada peale koostise ka produktiivsust. Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jaotatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis
annaabi.ee 
