Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid Väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe Sobib pidamiseks nii karjamaaal kui ka laudas Tagasihoidliku piimakusega Iseloomult väga temperamentne Sobib ristamiseks poegimine kerge ja järglastele pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid Hereford Pärineb LõunaInglismaalt Keskmise suurusega tõug lehmad 550700 kg, pullid 8001000 kg On nii sarvedega kui ka nudisid Kohaneb erinevates kliimatingimustes Hea karjamaa ja söödakasutaja Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad Head emaomadused Pikaealine, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga Simmental Pärineb Sveitsist Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks Kohaneb hästi igasuguses kliimas
sugulise küpsemise p,täiskp,vananemisp) Kasvu ja arengu seaduspärasused.Kasv ja areng ei ole ontogeneesi jooksul ühtlane.Luud kasvavad lootelisel ja lootejärgsel perioodil erinevalt. Kasvukoefitsent k= täisk ute luude mass/ sünnij talle luude mass. 1. Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremin lootejärgsel perioodil ja vastupidi. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Mõõtekepp- koosn liikuvast sise- ja välisosast nong kahest liigendiga horisont metallvardast. Peal on skaala, uuematel lisaks vesilood. Sirkel- koosn kahest liigendiga varustatud poolkumerast metallvardast, mille ühenduskohas on skaala. Mõõtelint- rulett on spet loomade mõõtmiseks valm lint, millel on lisaks cm-tele ja skaala loomade kehamassi määramiseks kg-des.rinnaumbermõõdu alusel.
sugulise küpsemise periood täiskasvanuperiood vananemis- e. raukumisperiood Kasvu ja arengu seaduspärasused, Maligonov: I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. *embrüonalism-Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. *infantilism-lapse kehaga täiskasvanu VEISTE PRAKTILINE VALIK 1) Esimene valik toimub vasikaeas-kui veiseliha hind on soodne, siis jäetakse alles kõik emasvasikad, isasvasikaid enamast üle paari nädalaei hoita. 2) Otsustav valik 6-kuuselt-Valikult arvestatakse kehamassi, mõõtmeid ja geneetilist väärtust. 3) 15-16 kuu vanuselt- valitakse rühm, keda seemendada ja keda mitte. 4) Pärast 1. laktatsiooni-On selgunud piimajõudlus.
Lootejärgne periood jaguneb vastsündinuperioodiks,piimaperioodiks,puberteedi ehk sugulise küpsuseperioodiks,täiskavanuperioodiks ja vananemis ehk raukumisperioodiks. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. I Seaduspärasus-organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kasvavad kiiremini lootjärgsel perioodil ja vastupidi. II Seaduspärasus-Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu,milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. 10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused) 11. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Lehmade mõõtmisel kasutatakse:mõõtekeppi,sirkeli,mõõtelindi. Mõõtmisel eristatakse kõrgus,laius,pikkus,sügavus ja ümbermõõtmeid. 12. Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulešovi ja Duersti järgi Konstitutsioon ehk põhikehaehitus on organismi kui terviku tähtsamate
peenehituse uurimine kinnitas furo ja mustjalgtuhkru karüotüüpide täielikku morfoloogilist identsust ning erinevust valgetuhkrust. Mõned paljunemise iseärasused kinnitasid samuti nende loomade sugulust: nii on furo ja mustjalgtuhkru tiinuse kestus on 40-42 päeva, valgetuhkrul aga 37-38 päeva; valgetuhkru vastsündinute kehapikkus on ühe sentimeetri võrra lühem ja nad on tunduvalt kergemad kui mustjalgtuhkru ja furo kutsikad; valgetuhkru kutsikate kasvuintensiivsus on tunduvalt suurem kui furo ja mustjalgtuhkru omadel. Immunogeneetilised parameetrid tõendavad samuti furo sugulust mustjalgtuhkruga (Ternovskaja, Ternovski, 1979; 1991; Ternovski, Ternovskaja, 1994). Fredkad või puurituhkrud? Peaaegu täielik venekeelse informatsiooni puudumine ja kättesaadava, kuid sageli vähetõepärase ingliskeelse info (mis puudutab kodustatud tuhkrute põlvnemist) rohkus internetis ning viimasel ajal ajakirjanduses perioodiliselt avaldatav avameelselt vale info,
9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. 1.Organid, mis kasvavad aeglaselt loote perioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodi ja vastupidi. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väiksed, lühikeste jalgadega vastikad-embrüonalism. Sünnijärgsel perioodil vähesöödetud vasikad jöövad kõrgejalgseteks ja kitsakehaliseteks - infantilism. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Mida kauem puudulik söötmine või haigus on kestnud ja mida puudulikum on areng, seda vähem on võimalik mahajäämist kompenseerida. 11. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehitustüübi ja kehamassi määramiseks. Loom peab asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Peal olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahendiks
Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Suguküpsus: veistel saabub heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis.
Kasvukoenfitsient k=täiskasvanu ute luude mass/sünnijärgse talle luude mass Vastavalt kasvukoenfitsiendile rühmitatakse luud 1)suure kasvuga luud (k=13,2) 2)keskmise kasvuga luud (k=6,3) 3)väikese kasvuga luud (k=3,7) I seaduspärasus - Organid, mis kasvavad aegalaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. II seaduspärasus Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurem. 10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused) Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne.
Lootejärgne periood (kestab noorlooma sünnist surmani) vastsündinuperiood, piimaperiood, sugulise küpsemise periood, täiskasvanu periood, vananemisperiood. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused 1. Seaduspärasus organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiresti lootejärgsel perioodil ja vastupidi, 2. Seaduspärasus puudulik söötmine v haigus mingil kasvuperioodilpidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. 10. Veise eksterjöör vaata joonist 11. Loomade mõõtmed ja mõõtmine - Mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehituse tüübi ja kehamassi määramiseks. Mõõtmete arv sõltub sellest, milleks neid kasutatakse. Mõõtmisel peavad loomad asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Loom peab olema normaalsel kõrgusel ja otse
kitsakehalisteks. A.A. Maligonov nimetas seda infantilismiks. Infantiilne loom sarnaneb kehaproportsioonides vastsündinuga. Seega jõuti järeldusele, et kõige enam mõjutab söötmine perioodil kiiremini kasvavad luud ja organid. Nende tähelepanekute alusel formuleeriti ka teine kasvu ja arengu seaduspärasus. II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Puuduliku söötmise või haiguse negatiivse mõju suurus luude ja organite kasvule sõltub ebasoodsate tingimuste kestvusest. Mida kauem see on kestnud ja mida puudulikum on arenemine, seda vähem on võimalik mahajäämust kompenseerida. Kui vaegsöötmine ei toimu pikka aega, on võimalik järgneval perioodil kasvu kompenseerida. Liigiti on see erinev ja sõltub kasvuperioodist. Põllumajandusloomadest suhteliselt suurema
Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid. Loomad ei kaldu rasvumisele, on tapaküpsed igas vanuses. Loomad väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe. Sobivad pidamiseks nii karjamaaal kui ka laudas. Lehmad tagasihoidliku piimakusega. Loomad väga temperamentsed. Sobib ristamiseks, sest poegimine on kerge ja järglastele pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid. Esimesed limusiinid toodi Eestisse 1995. Aastal Hereford *Pärineb Lõuna- Inglismaalt Herefordi krahvkonnast. Teadlikku valikut hakati nende veistega tegema juba 17. Sajandil. On levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550...700 kg, pullid 800...1000 kg, kuid on suuremaid. Kohanevad erinevates kliimatingimustes. Head karjamaa- ja söödakasutajad. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Lehmadel head emaomadused
Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem
Kui sel juhul tuleb loom praakida madala toodangu tõttu, siis pole pühjus geneetikas vaid tervises. 21. Piimaveiste aretusprogramm Eesti holsteini, eesti punase ja eesti maakarja aretusprogrammid. Piimaveiste aretuse eesmärk on parandada tõu majanduslikult kasulikke omadusi: suurendada piimajõudlust, rasva- ja valgutoodangut, head tervist ja viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat. Saada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut, säilitada kiire kasvuintensiivsus. Parandada udara ja lüpsiomadusi. Aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. Loomad peavad olema tüübilt sarnased maailmas aretavatele sama tõugu loomadele. Aretusmeetodina kasutatakse puhasaretust. Pulliisade ja pulliemade valik. Valikutunnuste geneetiline ja majanduslik hindamine. Aretusmaterjalid. Eesti maakarja puhul on eesmärk säilitada: · eesti maakarja kui bioloogilist mitmekesisust
lühikese ja kitsakehalisteks. Seda nimetatakse infantilismiks. Infantiilne loom sarnaneb kehaproportsioonides vastsündinuga. Seega mõjutab söötmine kõige enam sellel perioodil kiiremini kasvavad luid ja organeid. Nende tähelepanekute alusel formuleeriti ka teine kasvu ja arengu seaduspärasus. II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Puuduliku söötmise või haiguse negatiivse mõju suurus luude ja organite kasvule sõltub ebasoodsate tingimuste kestvusest. Mida kauem see on kestnud ja mida puudulikum on arenemine, seda vähem on võimalik mahajäämust kompenseerida. Kui vaegsöötmine ei toimu pikka aega, on võimalik järgneval perioodil kasvu kompenseerida. Täiskasvanud lehma ja vasika kehaproportsioonid ühtlustunud turja kõrguse korral 3.6. VEISTE ARETUSTEHNIKA
praagitakse. 9) KASVU JA ARENGU SEADUSPÄRASUSED I seaduspärasus: organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. Keskkonnateguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganud. II seaduspärasus: puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurem. Puuduliku söötmise või haiguse negatiivse mõju suurus luude ja organite kasvule sõltub ebasoodsate tingimuste kestvusest. Mida kauem see on kestnud ja mida puudulikum on arenemine, seda vähem on võimalik mahajäämust kompenseerida. 9) VEISE EKSTERJÖÖR Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised: 1) üldine hindamine silma järgi, 2) mõõtmine ja indeksite
49 KALAKASVATUSE ERIALA Kanamunaga võrreldes on kalkunimunal suhteliselt väike rebu, kuid koor ja koorealused kiudkestad kaaluvad märgatavalt rohkem. Kanamunaga võrreldes sisaldab kalkunimuna rebu vähem toorproteiini ja rohkem rasva, kuid kulinaarselt väärtuselt on nad võrdsed. Intensiivses hanekasvatuses realiseeritakse noorhaned hanebroileritena lihaks 56...70 päeva vanuselt. Selleks ajaks langeb nende kasvuintensiivsus, halveneb söödaväärindus ja algab uute verisulekontsude moodustumine uueks sulgimiseks, mis raskendab lihakehade töötlemist ja vähendab nende kvaliteeti. Hanedel on võime ladestada organismi suurel hulgal rasva. Seejuures on hanerasv märgatavalt paremate dieetiliste omadustega ja inimorganism omastab seda paremini kui teiste loomade rasva. Hanerasva tuntakse rahvameditsiinis kui tõhusat vahendit külmetushaiguste raviks
annaabi.ee 
