Kasvuhooneefekt Peamised kasvuhoonegaasid: · H2O, CO2, CH4, O3, NO2 · Kasvuhooneefekt protsess, kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu Veeaur(H2O) · Atmosfääris paljukuni 4% · Mõju kasvuhooneefektile 36%66% Süsinikdioksiid (CO2) · Suur kontsentratsioon>selle soojendav efekt atmosfääri püsikomponentidest (va. H2O) suurim · CO2 tekib:fossiilkütuste põletamisel,lageraiete tagajärjel,organismide hingamisel,organismide jäänuste lagunemisel Metaan (CH4) · CH4 tekib: energia tootmisel, gaasileketest, põllumajanduses, jäätmetest Osoon (O2) · Mõju soojenemisele kolmandal kohal CO2 ja CH4 järel
koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud kasvuhooneefektile kaasa. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Metaani eluiga on aga lühike 1015 aastat. Metaan on väga plahvatusohtlik, põhjustades kaevandustes õnnetusi ka tänapäeval. Metaani põlemisel eraldub väga suur hulk energiat. Metaan moodustub ka inimeste ja loomade
Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju.
Hetkel toodetakse Eestis põlevkivist üle 90% kogu riigi elektrienergast. (Kasutatud Vikipeedia artiklit ,,Eesti Energia") Kuid teadlaste sõnul jätkub põlevkivi veel vaid viiekümneks aastaks. Kuid mis saab edasi?! Nafta ja teiste kütuste töötlemine ning põlemine saastab keskonda. Fosiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku tuhka ja süsihappegaasi, millest viimane suurendab kasvuhooneefekti. Tänu kasvuhooneefektile soojeneb Maa kliima ning elusorganismide elutingimused muutuvad. Samamoodi satub kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel õhku väävli-ja lämmastikühendeid, mis hiljem happevihmadena maapinnale langevad. Happevihmade tagajärjel muutuvad veekogud ja mullad happelisteks. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed. Tööstusliku päritoluga heitveed sisaldavad raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid,
Kristjan Velbri http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kasvuhooneefekt_ja_kasvuhoonegaasid.aid-3609 H2O veeaur Veeaur iseenesest on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%, ebatäpus tuleneb veeauru ja süsinikdioksiidi infrapunakiirguse neeldumisspektrite kattumisest teatud ulatuses.[1] Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru kontsentratsioon atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda põhjusega - selle soojendav efekt,
Kõrgustikku ületav õhumass tõuseb kõrgemale - õhk jahtub, veeaur kondenseerub - tekivad vihmapilved. Nõgudesse tungiv külm õhk jääb sinna püsima, tekivad öökülmad (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). Veel üks oluline tegur on kasvuhooneefekt. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010).
- Silmade, nina- ja limaskestade ärritus - Nohu, kurgukipituse, angiini ja bronhiidi sagenemine - Suureneb tuberkuloosi, astma, kopsuvähi teke - Allergiad - Happevihmad - Osoonikihi vähenemine - Kliimamuutused Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki
Süüdi näisid olevat klorogluoroalkaani gaasid, sest osooniaugud ilmusid pärast nende laialdast kasutuselevõtmist.1987. aastal 14 riigi vahel sõlmitud lepingus otsustati piirata CIFC (klorofluoroalkaanid) gaaside tootmist ja kasutamist. Lepingu jõustumise ajaks jaanuaris 1989. a. kahjustas CIFC osoonikihti ka Arktika kohal ja põhjustas selle kihi õhemaks muutmist teisteski kohtades.Kui osoonikiht on märkamisväärselt kahanenud, võib see lisaks kasvuhooneefektile põhjustada maakera kliima soojenemist. Kahjuks püsivad CIFC ühendid kuni 140 aastat. Seega jääb osoonikihi probleem meiega paljudeks aastateks. 6 Kasvuhooneefekt Enamik kasvuhoonegaase tekib looduslikult. Kuid 18. sajandil toimunud tööstusrevolutsiooni tõttu on seega inimtegevuse tagajäjel nende kontsentratsioon atmosfääris viimase 420 000 aasta kõgeim.
Siiski, olenemata sellest, et me teame kõiki selle kasutamisega kaasnevaid riske, kasutame me seda edasi, ohustades sellega kõiki. Selle probleemi teevad tõsisemaks naftakompaniide omanikud, kes on ahned ja mõtlevad vaid kasumi teenimisele tänasel päeval, mitte sellele, mille vastu tuleb võidelda homme. 2 1. Probleem Bensiini kasutamine on tekitanud probleemi, kuna seda tehakse liialt suutes kogustes, reostades sellega atmosfääri ja pannes aluse kasvuhooneefektile ning ka erinevatele tervise probleemidele. [2] "Bensiin on vedelkütus, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes." [3] Bensiin on enim levinud masinatöös kasutatav kütus tänapäeval. Selle peal töötavad erinevad masinad, näiteks generaatorid, muruniidukid, trimmerid, traktorid ja põhiliselt autod. [1]
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja
Saartevaheline meri: ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self. Nt Läänemeri Maailmamere soolsus on 3,45% Kiirgus: Kasvuhoone efekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kosmosest vaadatuna 255K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised:
Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. 4. Kasvuhoonegaasid- Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. 5. Ookeanide tsirkulatsioon-Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk hoovustesüsteemistTeadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid.
alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) (Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat.)2.)Osoonikihi hõrenemine: nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb, halli kae sagenemine, herpesinfektsioon, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus -põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust.
maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. 4 Põhilistest kasvuhoonegaasidest: H2O veeaur Veeaur on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%. Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru sisalduse hulka atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda sellepärast, et selle soojendav efekt on atmosfääri püsikomponentidest suurim (v.a veeaur). Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste
(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) (Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat.) 2.)Osoonikihi hõrenemine: nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb, halli kae sagenemine, herpesinfektsioon, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus -põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust.
kus A – maapinna albeedo, EF – maapinna efektiivne kiirgus (EF = EM – EA) Kasvuhooneefekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kaugelt kosmosest vaadatuna 255 °K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmisel 288 °K e. +15 °C. Tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 °C tekib tänu atmosfääri kaudu toimivale kasvuhooneefektile osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi kasvuhooneefekt – atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja
annaabi.ee 
