Kasvuhooneefekt Kasvhooneefekt mõjutab maad ja elusolendeid ning ilma selleta oleks maa peal elu raskem. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad.
Kuid kas me tõesti soovime olla kurjad olevused? Kindlasti mitte, kuid see kaasneb tahtmatult meie areneva ühiskonnaga, me ei kujutaks ette elu ilma autodeta ja kaasaegse tehnoloogiata, milleks on arvutid, televiisorid ning raadiod, kuid just nemad on ühed globaalsete muutuste põhjustajatest. Autode ja tööstuste heitgaasid paiskavad õhku kasvuhoonegaase, mille tagajärel meie kliima soojeneb liustikud sulavad, toimub kõrbestumine. (Kuid kasvuhooneefektil on ka häid pooli, kuna ilma selleta ei eksisteeriks elu, sest Maa keskmine temperatuur oleks seljuhul -18 kraadi.) Paljud meist ei mõtle tuleviku ja teiste peale, mõeldakse vaid iseenda heaolu peale, näiteks paljud Euroopas mittekasutatavad elektroonikatooted viiakse Aafrikasse. Seal paigutatakse jäätmed kohtadesse, kust kahjulikud mürgid jõuavad vett pidi kõikjale. Seetõttu lasub kõige raskem koormus arengumaade õlul.
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM22 Kodumajandus Referaat KASVUHOONEEFEKT Epp Nuhkat Särevere 2011 Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on protsess,kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu,mis on algupäraselt looduslik nähtus ja on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Tähtsamad gaasid
Ning see ei tähenda head, sest siin hakkabki ilmnema CO2 mõju Maa kliimale. Nimelt neeldub suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Tekib nn. Kasvuhoone efekt. Mannerjää Gröönimaal ja Antarktikas hakkab sulama, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle.. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja
Just inimese aktiivsus on temperatuuri tõstnud nii kõrgele, et 90. aastad osutusid aastatuhande kõige soojemateks. Rahvusvahelise Kliimamuutuse Paneeli aruandes on tunnistatud, et globaalne soojenemine on põhjustatud inimese poolt. Alates 1976. aastast on Maa kliima soojenenud kiirusega 2°C sajandis. Otsustades puude aastarõngaste järgi, järeldatakse, et see kiirus on aastatuhande kontekstis pretsedenditu. Viimase viie aasta kliimapilt sobib kõige paremini kokku mudeliga, mis põhineb kasvuhooneefektil. Päikese kiirguse muutumine ja vulkaaniline tolm atmosfääris mõjutavad ilmastikku, ja mõned 20. sajandi esimese poole muudatused arvataksegi tulenevat neist põhjustest. Ent ainuüksi need faktorid ei suuda eelmise sajandi viimase kahe aastakümne suundumust seletada. Asjatundjate kõige dramaatilisem ennustus on, et temperatuuri tõus Gröönimaal 3°C võrra vallandab jääkatte pöördumatu sulamise. See tõstab merepinda järgmise aastatuhande jooksul seitsme meetri võrra
Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Probleem tekib siis, kui antropogeenselt selle hulka suurendatakse paisates gaase atmosfääri. Need gaasid toimivad kui kasvuhoone klaaskatus. Inimtegevusel tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. 9. Kuidas kasvuhooneefekt ja prognoositav temperatuuri tõus taimi mõjutavad? Teadlased on üksmeelel, et kasvuhooneefektil on seos temperatuuri kasvuga, aga kui ulatuslikud on tagajärjed, ollakse eriarvamusel. Eesti metsade kohanemisprobleemistik seoses kliima soojenemisega ei ole spetsialistide arvates väga suur - temperatuuri tõusul 3-5 kraadi lähima saja aasta jooksul on praegune metsauuendusmaterjal veel sobiv, liikide geneetiline plastilisus on piisavalt suur aitamaks kliimamuutustega toime tulla ja tänu vegetatsiooniperioodi pikenemisele võib oodata produktsiooni tõusu 10-30%
Selle efekti tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest õhu CO2sisaldus kasvab. 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21. sajandi algusaastail tekkida häireseisund, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ja tõuseks maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine
annaabi.ee 
