list kui humoraalset immuunsüsteemi; ka keemiaravi suurendab infektsiooniriski Kõige sagedasemad infektsioonitekitajad on Streptococcus pneumoniae, Hemophilus influenzae ja Herpes zoster Infektsioonirisk on suurim kolme esimese ravikuu ajal, mil haigus on aktiivne, samuti suurendab tüsistuste ohtu neutropeenia, steroidide kasutamine, tsentraal- veenikateetrid, kaasuvad haigused, näiteks suhkruhaigus Infektsioonide vältimisel on kasu kasvufaktoritest ning intravenoossest immuun- globuliinist Intravenoosse immuunglobuliini (IVIg) profülaktiline manustamine ei paranda elulemust, kuid vähendab bakteriaalsete infektsioonide esinemist müeloomiga pat- sientidel IVIg kasutamine asendusravis on piiratud, kuna isegi väikeste annuste profülakti- line manustamine ei ole kulu-efektiivne IVIg on näidustatud patsientidel, kellel on korduvad bakteriaalsed infektsioonid,
regulatsioonis - määravad ära raku edasijõudmise läbi rakutsükli. Kui CDK-d on tsükliini seondumisega aktiveeritud, viivad nad läbi tavapärast biokeemilist reaktsiooni, fosforüleerimist. See aktiveerib või inaktiveerib sihtmärgiks olevaid valke, mis koordineerivad rakutsükli järgmisesse faasi liikumist. . Rakutsükli kontrollpunktid - G1 restriktsioonipunkt (tomib hilises G1, kontrollib G1-S üleminekut, rakud ei sõltu enam mitogeensetest signaalidest S-faasi sisenemisel, nt. kasvufaktoritest), G2 kontrollpunkt, M kontrollpunkt. 7. Rakkude liikumine ja kuju - seotud mikrotuubulite ja mikrofilamentide pikenemise ja lühenemisega neis rakkudes. Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Niitjaid elemente võib jagada kolmeks: mikrofilamendid, intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude
Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. Tüvirakud seejärel rakk- eelased (on kaotanud iseuuenemise võime (self-renewing) edasi rakud prolifereeruvad ja differentseeruvad vastavateks raku tüüpideks (näit. erütrotsüüdiks) sõltuvalt protsessis osalevatest kasvufaktoritest ja tsütokiinidest. Tekkinud vererakud siirduvad luuüdi kanalitesse, mille kaudu sisenevad tsirkulatsiooni e. ringlusse. 10. Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja sekundaarsed lümfoidsed organid) Organid jaotatakse funktsiooni järgi: primaarsed lümfoidorganid- nendes toimub algselt lümfotsüütide teke vereloome tüvirakkudest ja nende funktsionaalne küpsemine ja diferentseerumine B ja T lümfotsüütideks. Nendeks on luuüdi ja tüünus ehk harkelund
annaabi.ee 
