tegurite muutumine. Alles karjatamine teeb karjamaast karjamaa. Rohu söömine erineb rohu söömisest. Sissetulek - kulud = kasum Loom valib rohtu, mida ta sööb, kuid niitmisel eemaldatakse rohi valikuta. Kärpimise kõrgus sõltub Kulud / toodangu summa = toodangu ühiku omahind taimede kõrgusest, tihedusest ja kasvufaasist. Kärpimisel teevad loomad minutis 30-90 hammustust. Osa Et tootmine oleks õigustatud, peab omahind olema realiseerimishinnast väiksem. Kui nii pole, siis heintaimi ei talu kärpimist Kärpimine soodustab tiheda rohukamara teket. Tallamise tagajärjel muld makstakse toetusi, et kasum oleks piisava suurusega. tiheneb, selle tagajärjel õhureziim halveneb ja juurestiku kasv pidurdub. Tallamist talub aasnurmikas, Kasum/ omahind = tulukus karjamaa raihein ja valge ristik
Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). 5.2 Mets ja temperatuur. Soojuse tähtsus - metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Üldjuhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuurikahjustused metsapuudel - metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterežìimist ning mulla omadustest. a) Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja
söödakapsa ning rapsi põldudel Üheaastased Fusilade 440 kr/l Ei olene Valiva toimega kõrrelised Forte taime herbitsiid lühi- ja umbrohud 0,75-1,0 l/ha 1 ha kasvufaasist pikaealiste maksumus on kõrreliste 12 330-440 kr umbrohtude tärkamisjärgseks tõrjeks
Bioinsektitsiidid · Neile esitatavad nõuded väga ranged ning ühe preparaadi tootmine võib maksta miljoneid dollareid - nende loomises huvitatud vähesed kompaniid · Seetõttu kasutataksegi biotõrjes taimeekstrakte ja leotisi (seda nii arengumaades kui ka tööstusmaades Taimede kogumine Toime tugevus sõltub: · Vanusest 9 · Kasvufaasist · Kasvukohast · Mullastikust · Ilmastikust Taimeosade ainesisaldused · Alkaloide (teatud kontsentratsioonis kahjulikud ained) sisaldavad rohkem taimede õied, seemned, koor ja juured. Seega nt. liilialiste suguk. kuuluvate taimede sibulaid ja noori lehti korjata kevadel · Eeterlikke õlisid sisaldavad peamiselt taime õied ja seemned (koguda suvel ja sügisel) Taimeosade ainesisaldused
rakkude jagunemiseta. log – rakkude arvukus suureneb eksponentsiaalselt ajas. Kasvukiirus on ajas konstantne ja muutumatu. stationaarne faas – juurdetulevaid rakke on sama palju kui hävivaid. Rakud püsivad elus tänu varuainetele. Metaboolselt väheaktiivsed. Spoore moodustavad liigid sporuleeruvad. Surmafaas – rakkude arvukus väheneb logaritmiliselt, rakud lüüsuvad omaenda ensüümide tõttu. 5. Millest sõltub lag-faasi pikkus? Sõltub inokuleeritavate rakkude kasvufaasist ja hulgast, vana ja uue söötme keemilisest koostise erinevusest. 6. Mis põhjustab log-faasi lõppemise? Toitainete kontsentratsioon on vähenenud ja mürgiseid jääkprodukte on kuhjunud. 7. Mida mõistetakse balansseeritud kasvu all? Rakkude arvukus suureneb propotsionaalselt biomassi juurdekasvuga. Log-faasis on ainult balansseeritud kasv. 8. Defineeri generatsiooniaeg ja millest ta sõltub? Aeg, mis kulub populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks
kestuse kaudu. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on elllu jääda. Evolutsiooniteoorias loovad makropopulatsiooni karakteristikud tingimused mikrotasandil aset leidvateks variatsioonideks, selektsiooniks ja väljasuremiseks. 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: Kasv loovusega -> eestvedamise kriis Kasv suunamisega -> autonoomia kriis Kasv delegeerimisega -> juhtimise kriis Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks Kasv organisatsioonidevahelise koostööga – Greiner lisas selle hiljem 5. Mis on õppiv organisatsioon?
kestuse kaudu. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on elllu jääda. Evolutsiooniteoorias loovad makropopulatsiooni karakteristikud tingimused mikrotasandil aset leidvateks variatsioonideks, selektsiooniks ja väljasuremiseks. 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: Kasv loovusega -> eestvedamise kriis Kasv suunamisega -> autonoomia kriis Kasv delegeerimisega -> juhtimise kriis Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks Kasv organisatsioonidevahelise koostööga – Greiner lisas selle hiljem 5. Mis on õppiv organisatsioon?
NDH-II on oluline nitraatsel ja aeroobsel hingamisel. NDH-II võib sarnaselt NDH-I-ga genereerida H2O2, kui NDH-II on üleekspresseeritud või membraanis on ubikinoonide limitatsioon, siis FAD-i autooksüdeerumisel tekib ROS. Siiski balansseeritud kasvu korral pole NDH-II peamine ROS-i allikas rakkudes. NDH-II on tundlik Cu-toksilisusele. 57 NDH-II ekspressioon on tugevalt sõltuv kasvufaasist. Selleks on geeni transkriptsioon reguleeritud globaalsete regulaatoritega Fis ja IHF, Fis aktiveerib ja IHF represseerib geeni transkriptsiooni. Lisaks sõltub NDH-II ekspressioon veel hapniku olemasolust, anaeroobsetes tingimustes Fnr represseerib geeni transkriptsiooni. Suktsinaadi dehüdrogenaas (sdhCDAB sünonüümina suktsinaat-kinoon oksidoreduktaas) on tetraheteromeer ning otseselt seotud tsitraaditsükliga, sest
ühenduste ja ühiskonna vahel vastastikkuses koosmõjus. Areng on tingitud 3-st komponendist: keskkonnaga kohanemine, konkurents, ressursside piiratus. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on ellu jääda, need, kes kõige paremini kohanenud. 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. Elutsükliline muudatusprotsess, iga kriisi lahenduses peitub järgmise kriisi alge. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: Kasv loovusega -> eestvedamise kriis Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks Kasv organisatsioonidevahelise koostööga Greiner lisas selle hiljem 5. Mis on õppiv organisatsioon? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi
Areng on tingitud 3-st komponendist: keskkonnaga kohanemine, konkurents, ressursside piiratus. Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on ellu jääda, need, kes kõige paremini kohanenud. 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. Elutsükliline muudatusprotsess, iga kriisi lahenduses peitub järgmise kriisi alge. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: Kasv loovusega -> eestvedamise kriis Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks Kasv organisatsioonidevahelise koostööga Greiner lisas selle hiljem 5. Mis on õppiv organisatsioon? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas
Mehaaniline Lehed, kus ilmuvad lehetäid korjatakse ja hävitakse. Bioloogiline Looduslik vaenlased, nt. Röövikud ja parasiitid. Spetsiifiline Seebilahus. 300g seep-10 l veet Keemiline 2015 Eesti Maaülikool FIBRO Kulunorm - 10 l/ha, vee kulu: 200-400 l/ha. Kordus– 8 Hind-65 eur/l Pritsitakse ennetavalt peale kartuli tärkamist, hiljemalt 1 nädal enne pealsete kuivamist (kasvufaasist 10-13 kuni kasvufaasini 89). Teostada võib maksimaalselt 8 pritsimist intervalliga 7 päeva. Et vältida mõnikord esineda võivat kartuli kasvu vähenemist, pritsida Fibro’ga siis, kui kartul on kuiv, eelistatavalt õhtuti pilvise ilmaga. ACTARA 25 WG Toimeaine - tiametoksaam 250 g/kg Actara 25 WG toimib juure-, lehe- ja varresüsteemselt. Kahjurputukatele mõjub kiiresti kontaktselt ja seedetrakti kaudu. Kulunorm 60-80 g/ha Kordus – 2 kord, ooteaeg 14 p Hind – 950 eur/kg Umbrohud
HU ja IHF subühikud on 45% ulatuses aminohappeliselt järjestuselt identsed ja väga sarnased 3-D struktuurilt. StpA on 58% ulatuses identne H-NS-ga ja võib asendada H-NS-i ning moodustada sellega heterodimeere. Nukleoidivalgud seovad DNA-d üldjuhul mittespetsiifiliselt, kuid füsioloogiliselt arvestatava afiinsusega. Osadel valkudel on DNA järjestuse osas siiski teatud eelistusi (näit. IHF, Fis, H- NS). Nende valkude hulk sõltub rakkude kasvufaasist. Eksponentsiaalses kasvufaasis on valdavad Fis, HU, StpA, IHF ja H-NS; statsionaarses faasis on aga põhilised DpS, IHF (hulk suurenenud 7 korda) ja HU (hulk vähenenud 3 korda). Neist muutustest tingituna toimuvad globaalsed muutused nukleoidi struktuuris ja DNA transkriptsioonilises aktiivsuses. Näiteks IHF mõjutab kas otseselt või kaudselt üle 100 geeni transkriptsiooni. Näiteks Fis-i hulk suureneb drastiliselt eksponentsiaalses kasvufaasis 25000-40000 molekuli raku kohta (stats
võimekuse säilimine ja edasiarenemine. Ettevõtte areng on rahateenimisviisi või ärimudeli areng. Organisatsiooni areng on võimekuste areng. 572. 573. 116. L.Greiner´i organisatsiooni kasvufaaside mudel 574. Greineri arvates esinevad organisatsiooni kasvu juures rahulikud evolutsioonilised arenguperioodid ja keerulisi ning järske muudatusi nõudvad kriisid ehk revolutsioonilised perioodid. 575. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: 576. ·Kasv loovusega -> eestvedamise kriis 577. ·Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis 578. ·Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis 579. ·Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis 580. ·Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks 581. ·Kasv organisatsioonidevahelise koostööga Greiner lisas selle hiljem
· Koresöötadel on veise jaoks kahene funktsioon: kindlustada mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning anda organismile tarvilikku energiat · Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk · Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Eristatakse kultuur- ja looduslikke karjamaid. · Olenevalt rohu liigilisest koostisest ja kasvufaasist sisaldab see 1829% kuivainet, milles on 1933% toorkiudu, 912 MJ/kg metaboliseeruvat energiat, 70100 g/kg metaboliseeruvat proteiini. · Koresööt · Lehm suudab päevas süüa 75100 kg rohtu. · Rohi on tavaliselt seda väärtuslikum ja maitsvam, mida varasemas kasvufaasis see on · Aastasadu on traditsiooniliseks talviseks koresöödaks olnud hein kuivatatud või kuivanud rohi.
116. L.Greiner´i organisatsiooni kasvufaaside mudel Greineri arvates esinevad organisatsiooni kasvu juures • rahulikud nn evolutsioonilised arenguperioodid ja • keerulisi ning järske muudatusi nõudvad kriisid ehk revolutsioonilised perioodid. Ta avastas, kuidas iga järgnev kriis organisatsiooni arengus on tegelikult ette ennustatav, sest see sisaldub eelmise kriisi lahenduses. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: • Kasv loovusega -> eestvedamise kriis • Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis • Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis • Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis • Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks • Kasv organisatsioonidevahelise koostööga – Greiner lisas selle hiljem 117. Kaasava juhtimise sisu
o aurutamine- kuuma õhuga o külmutamine- o elektriga tõrje- elektrilaeng aurustab taimemahla. o Laserid- 87. Leegitamise mõju umbrohtudele, keskkonnale (mulla mikrofloora ja fauna). Lahtise leegiga paarist sek kuumusest piisab, mis tungib paari mm sügavusele mulda, et hävitada umbrohu paari päeva pärast. Mikrofloorale ja faunale ei mõju see hästi, kuna leek võib selle hävitada. 88. Leegitamise mõju sõltuvalt umbrohuliigist ja umbrohu ning kultuurtaime kasvufaasist. Idulehtede faas – põldsinep, põld-kannike, verev iminõges Idulehed kuni 2 idulehte – teekummel, kahar kirburohi Idulehed kuni 4 pärislehte – kesalill Rohkem kui 4 pärislehte – vesihein, raudnõges, roomav madar Noor taim on leegitamise suhtes tundlikum. Oluline on ka kasvukuhiku paiknemine, kui see on sügavamal, siis leegitamine ei mõju ning taim võib uuesti tärgata. Pigem mõjub leegitamine üheaastastele taimedele. Kõrrelised on kõige vastupidavamad leegitamiseke.
enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IV B - Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur ühepoolse võraga temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja metsaga piiratud väikestel lagendikel, kus õhk ei V klass - rõhutud puud, tervikuna üldise kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka võrastiku alla jäänud puud, jaotatakse kahte 0º C. õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. alaklassi: V A surevad V B - surnud puud I,II,III Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja
madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus, kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud väikestel lagendikel, kus õhk ei liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja puude kasvufaasist külma esinemise ajal. Teistest külmakindlamad on paljud valgusenõudlikud liigid, sest nad on enam kohanenud tingimustega lagedal. Eesti metsapuudest esineb hiliskülmakahjustusi peamiselt noortel kuuskedel, tammedel ja saartel, põhjustades noorte võrsete ärakülmumist. Varakülmad e. sügiskülmad on praktilises metsakasvatuses väheoluline, mõjutab pigem võõrpuuliike. Kahjustused on suuremad kui külmad saabuvad järsku.
väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC
Liiga suure valguse hulga korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Üldjuhul peab see olema kõrgem kui 0 kraadi. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepp õitseb märtsis-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2 kraadi. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3 kraadi ja mulla temperatuur 0,1-0,2 kraadi
tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 6.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel
Vee piisavus Millest sõltub fotosünteesi intensiivsus? Fotosüntees ja keskkonnatingimused Süsihappegaas: sisaldus atmosfääris pole optimaalne – 0,03%, depressioonid alla 0,01% ja üle 1% Temperatuur: 0-35C Hoffi reegel: temp tõstmisel 10C võrra intensiivistub fotosüntees 2-3 korda; igal taimeliigil miinimum, optimum ja maksimum erineb Vesi: veevaegus fotosünteesivates kudedes põhjustab depressiooni, mille aste sõltub vastava liigi põuakindlusest, kasvufaasist, veesisalduse vähenemise astmest jne. Fotosünteesi strateegiad C3 taimed: ◦ Õhulõhed päeval avatud ◦ Fotosünteesist võtab osa kogu leht ◦ Efektiivsem, kui C4 ja CAM taimedel jahedates ja niisketes tingimustes normaalses valguses, vajab vähem ensüüme, pole vaja anatoomia erisust ◦ Enamik taimeliikidest, riis, oder C4 taimed ◦ Õhulõhed päeval avatud ◦ Fotosüntees toimub seesmistes rakkudes ◦ Fotosüntees toimub kiiremini
tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 4. Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud kahjustused puudel. Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib
transkriptsiooni regulaatorite seondumisefektiivsust DNA-le ka spetsiifiliste DNA regioonide lokaalne konformatsiooni muutus. Stressipromootorid - promootorid, millelt lähtuv transkriptsioonitase on kõrgem rakkude kasvukiiruse aeglustumisel ja statsionaarse faasi rakkudes. Statsionaarse faasi faktor S, geeni rpoS produkt on oluline nende geenide avaldumisel, mida bakterid vajavad tingimustes, kus nende kasv on pärsitud. Rakkude üleminekul eksponentsiaalsest kasvufaasist statsionaarsesse tõuseb rpoS mRNA kogus raku kohta 20 korda, valgu hulk aga 100 korda. rpoS mRNA moodustab sekundaarstruktuuri, mis takistab mRNA transleerimist. Selleks, et mRNA muutuks transleeritavaks, peab temaga seonduma RNA shaperon Hfq. Muutused statsionaarse faasi rakkudes: 1) Membraanis muutub rasvhapete sisaldus, suureneb rakkude adhesioon ning rakud agregeeruvad. Rakud on ka väiksemad ja ümaramad. Suureneb rakkude liikuvus. Viburite süntees on siiski ajutine,
valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5
annaabi.ee 
