Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad 1 seda leevendada. Kasvuaegne väetamine virtsalahusega (1:10) või Allgrow merevetika ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga.
P, K väetised. Avaldavad ka järelmõju( sõnnik, lubi) 5) Aineid etendavate osade põhjal. Jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Orgaanilised( sõnnik, kompost, turvas, haljasväetis). Anorganilised( ammooniumnitraat, superfosfaat, kompleks väetised, N, P, K väetised. Agrokeemia õpetus, mis tegeleb väetistega. VÄETAMISE VIISID Agrotehnilised võted, kus anname võetisi. Väetist külvata hajusalt, paiklikult. Väetamise viisid: põhiväetis, külviaegne, kasvuaegne väetamine. Külvieelne viiakse läbi enne külvi, väetis segatakse mullaga. Külviaegne kranuleeritud väetis koos sõnnikuga. Kasvuaegne pealväetamine. MULLA HAPESUS. Avaldab taimedele nii otsest kui kaudset mõju ja pidurdab mügarbakterite arengut( lutsern, ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep.
reavahe - 7,5 -12,5 cm väetamine Põhitoiteelemdid on lämmastik, fosfor, kaalium Veel tähtsad kaltsium, magneesium, väävel, Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Hooldus/kaitse -puhtimine - nende töötlemine mehaaniliselt,bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks -umbrohuõrje -putukamürk 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Külviaeg ja külvi järjekord Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad -Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2
elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
Pilt Naerisest : Paljundamine Saab paljundada Vegetatiivselt kui ka Generatiivselt . Vegetatiivselt paljundatakse peamiselt mitmeaastaseid taimi . Vegetatiivset paljundamist kasutamise põhjused : säilivad sordi morfoloogilised tunnused saadakse varajasem saak kultuur ei anna seemet. Generatiivse paljundamise viisid : sibulatega juurikate, puhmikute jagamisega pistikutega pookimisega meristeempaljundusega ehk koekultuuri meetodiga Kasvuaegne hooldamine Umbrohu kitkumine , taime kastmine liigsel põuaajal . Saagi koristamine ja säilitamine Naerist koristatakse siis kui vili on parajalt suur ja oma kõvaduse saavutanud. Pikaajaliseks säilituseks mõeldud naeris koristatakse enne tugevamate öökülmade saabumist, septembri lõpus - oktoobri alguses. Kaalikas säilib hästi kuni kevadeni. Säilitatakse kuhjas, keldris või hoidlas (puistes või konteinerites). Optimaalne säilitustemperatuur on 0°C, õhuniiskus 95-97%.
Taimede hilisemas kasvufaasis hakkavad taimede lehtedele lööbima mitmed haigused - jahukaste, laiktõved, roosted. Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ( fungitsiidid) on nii kontaktsed kui süsteemsed, samuti raviva ja haigusi tõrjuva toimega. Fungitsiide tuleks anda enne haigustunnuste ilmnemist. Reeglina pritsitakse taimi fungitsiididega 1 kord. 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Suviteraviljade külviaeg Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Varajane külviaeg saabub mulla tehnoloogilise küpsusega (muld ei kleepu harimisriistade külge). Keskmine külviaeg langeb kokku mulla bioloogilise küpsusega, mis saabub 7-10 päeva pärast varajast külviaega. Hiline külviaeg - muld on 10 cm sügavusel soojenenud 10-12 0C. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad
mugulad pannakse maha ja vaod aetakse kohe taga kinni. Mahapanekumasinad võivad olla kas kahe-, nelja-, kuue- või kaheksarealised. Kuue- ja kaheksarealist ei soovitata kasutada väiksematel pindadel kui 10...12 ha ja vaopikkusega alla 300 m. Mahapaneku sügavus peaks olema 5...7 cm, rasketel ja liigniisketel muldadel 3...5 cm. Sobiv seemnemugula Ø on 5...7 cm. Vagude vahe on 70 cm, mugulate vahe vaos 25 cm. Kasvuaegne hooldamine Mõni päev peale mahapanekut tuleks teha vagude korrigeerimine, et tagada kinniajamisel mullas väljajäänud mugulate mullaga katmine. Umbrohtude hävitamiseks tuleks vaod maha äestada kergete võrkäketega. See soodustab ka tõusmete kiiremat tärkamist. Äkkeid saab kasutada kuni tõusmed on kuni 10 cm pikad. Edasi tuleks teha vaheltharimist vaheltharimiskultivaatoriga 2...3 korda 2...3 cm sügavuselt. Sellega hävitatakse ära vagude vahel olev umbrohi,
Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja kahjuritele. Mõningatel kuumadel suvedel võivad lehetäid pidurdada taimede, eriti just noorte, arengut. Suuremaid taimi kahjustab kedriklest. Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema. Kui august on külm ja vihmane, siis võib areneda jahukaste. Kuigi selleks
odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma). Koristamise käigus ei tohi teri vigastada. · Kuivatamine kohe pärast koristamist, et idanevus ei kahjustuks. Kuivatama peaks 13%-lise niiskuseni
Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale.
on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta. Optimaalne istutustihedus on 2 x 4 m ning ühele hektarile vajatakse keskmiselt 1000 istikut. Hooldamine Pärast seda, kui istandikus on istikud istutatud ja maa tasandatud, külvatakse muru. Muru külvatakse ka ka kvartalite vahelistele teedele. Astelpaju kasvuaegne hooldamine seisnebki peamiselt muru niitmises ja taimede kasvu suunamises. Kasvueas muru tuleb suve jooksul niita 4-8 korda. Ridade vahed niidetakse traktorniidukiga, istutusribad muruniiduki või trimmeriga. Haigused Vertitsilloosne närbumistõbi seda põhjustab mullas peituv mikroseen Verticillium dahliae. Koorel on oranzikad laigud, võra hõrenenud, lehed väikesed, hallid, varisevad varakult. Viljad on märgatavalt väiksemad, väiksema mahlasuse ja halvema maitsega.
Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks Külvamine Monokülvikud(ainult seemned) Kombikülvikud (seemned+väetis) Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu Teraviljade kasvuaegne hooldamine Mehaaniline umbrohutõrje – tõmbab mulla kapillaarid kinni, segab mulda, hävitab umbrohtu, vigastab taime, et see kasvaks (orasäke) Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2
· Läbi taime aurab 41% veest ja mullapinnalt 59%- seega oluline põllupinna kattumine pealsetega. · Vaovahe laiuse, mahapanekutiheduse mõju mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine; · Keemiline umbrohutõrje herbitsiidid, · Haiguste tõrje lehemädaniku tõrje, · Kahjurite tõrje lehetäid, kartulimardikas Väetamine ja saagi kvaliteet · Lämmastik (N) · Iga 45 kg N-i pikendab kasvuperioodi 7-10 päeva võrra. · Suureneb: saak, proteiinisisaldus, C- vitamiinisisaldus, mugulate tumenemine, mugulate veesisaldus. Väetamine ja saagi kvaliteet
Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks on 7 kuni 100C. Eesti tingimustes saabuvad soodsad ilmad aprilli lõpp mai algus. Mahapaneku meetodid: 1)käsitsi vakku 2)poolmehhaniseeritud 3)mehhaniseeritult Mahapaneku tihedus Mahapaneku tihedus sõltub vagude laiusest ja seemnemugulate tihedusest vaost. Eestis on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm s.o. 57 000 mugulat hektarile (3,5 tonni seemnemugulaid). Kartulimugulad kaetakse vaos 5 kuni 7 cm paksuse mullakihiga. Kasvuaegne hooldamine Hooldustöödega luuakse kartulile soodsad kasvu ja arengu tingimused kogu vegetatsiooni perioodiks. 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine Koristamine Toidukartul koristatakse siis kui kartulimugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises. Koristusviisid 1)mehhaniseerimata 2)osaliselt mehhaniseeritud 3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine Säilitamine
mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid.(pH- vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm); Potentsiaalne happesus- põhjustavad mulla kolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6). 23. Väetiste andmise ajad ja viisid- KÜLVIEELNE: sügisene (igal aastal, Pja K; perioodiline, org p,k ) kevadine( N PK, org) Kesa väetamine ; KÜLVIAEGNE: Paiklik väetamine (kombikülv); Külvtöötl.; Starter; KASVUAEGNE: pealt(N); Juureväline,mulda. 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused-Väetis kasutatake eesmärgiga tõsta mulla viljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus-Väetisnormide arvutamiseks kasutatavaid meetodeid võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Bilansilised meetodid: Bilansiliste meetodite teoreetiliseks aluseks on J. von Liebigi toitainete
peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13
peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13
Katsed on näidanud, et iga optimaalsest külviajast hiljem külvatud päevaga kaotame 60 kg saagikust. Paras külvi- sügavus on 4-5 cm. Põuasel kevadel tuleks põlde pärast külvi rullida, et kiirendada idandite tärkamist ja pinnale jäänud väiksemaid kive sisse rullida. Suuremad kivid tuleb niikuinii korjata, et vältida kombainide lõhkumist koristamisel. 8 Kasvuaegne hooldamine Kõige olulisem töö kasvuajal on õigeaegne umbrohutõrje. Kui võimalik, tuleks põldu enne idandite tärkamist või siis orase tärganud 3. lehe faasis äestada. Sageli ei pääse mööda ka keemilise umbrohutõrjest. Üheaastaste seemneumbrohtude pritsimiseks on soovitatav kasutada Granstar Preemiat. Kui esineb nii ühe-, kui ka mitmeaastaseid umbrohte tuleks kasutada herbitsiide- Sekator, Mustang või Arrat. Sobivateks
kasvuaegselt 3. Kaer 13 175 2275 Am. salpeter 60 Külviga 100kg/ha ja hiljem 75 kg pealt 4. Talinisu 13 30 390 Am. salpeeter Kasvuaegne pealtväetamine 5. Raps 10 350 3500 NPK 21:6:12 120 Külviga 350 kg/ha ja +s+Mg+B hiljem 120 salpetrit 120 1200
Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine *retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC) *umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline ) *kahjuritõrje *haigustetõrje Teraviljade koristamine *Täielikult mehhaniseeritult- ühefaasiline ja kahefaasiline *Tervikkoristus- säilitamine koos põhuga sileeritult vilisena *Niiske vilja koristamine ja säilitamine muljutuna Koristuskonveier
Mullaharimismasinate pii ja ketta mulla töötlemine, 2. Mullaparameetrite mõõtmine seotuna täpse asukohaga 10. Põimmasinad. erinevused. Põimmasinad, mis sooritavad ühe töökäiguga mitu Ketas ja pii (käpp) tööseadisena töötlevad mulda erineval 3. Taimestiku seisundi kasvuaegne hindamine käigu pealt operatsiooni. Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära viisil ja sügavusel. kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt Ketas- töötleb mulda intensiivselt pinnakihis. Samal ajal 4. Põlluoperatsioonide teostamine varem ettevalmistatud tööks sobivaimat aega
aiakultuuride kasvatamisel. Eriti vajalik on katteloor porgandi puhul, sest võimaldab hoiduda tülikatest porgandikahjuritest ja saada kvaliteetset saaki. Porgand kaetakse kattelooriga kohe pärast külvi. Servad kinnitatakse tugevalt, nii et tuul seda ära ei viiks. Katteloori õige kasutamine võimaldab ilma taimekaitsevahenditeta saada kahjuritest rikkumata ilusaid porgandeid. (1) Mina katteloori all kasvatamist esialgu ei kasuta. Kasvuaegne hooldamine Porgandi algkasv on aeglane ning umbrohi kasvab kergesti üle, seetõttu on esimestel kasvukuudel olulisim umbrohutõrje. Herbitsiididest on porgandil lubatud kasutada preparaate Gesagard, Fenix ja Stomp. Tavaliselt tehakse esimene herbitsiidiga pritsimine mõned päevad peale külvi, nii tagatakse piisavalt umbrohupuhas maa porgandi tärkamisel. Kui taimeread on juba näha, saab alustada vaheltharimisega (2-3 korda kasvuperioodi jooksul). Herbitsiide võib kasutada ka hiljem
mainitud väetistes lahustuvad toitained järk-järgult vastavalt 4 ja 6 kuu jooksul. Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada. Näiteks porgandile antakse külvieelselt kompleksväeisi arvestusega 50-70 kg N hektarile. Kasvuaegne pealtväetamine kasutatakse kas granuleeritud või vedelväetist. Enamasti viiakse läbi korduvalt kasvuperioodi jooksul. Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi. Näiteks porgandit võiks kasvuaegselt väetada 1-2 korda normiga kuni 30 kg/ha lämmastikku. Juureväline väetamine - taime maapealseid osasid pritsitakse väga nõrga väetiselahusega. Mõjub kiiresti ja aitab efektiivselt puudushaiguste vastu
külvieelne väetamine (kevadine, sügisene), külviaegne väetamine (hajus, paiklik väetamine) hajusa puhul kasutatakse puistelaotureid, paikliku väetamise puhul viiakse iga väetisetera teatud kaugusele teraviljaseemnest väetis satub sobivasse kaugusesse seemnest. Juhul kui väetis liiga kaugele jääb seemnest, siis võib juhtuda, et taime juur ei ulatu sinnani ning väetisest pole kasu; kasvuaegne (pealtväetamine, juurdeväline) pannakse mingeid plägasid põllule, pealtväetamise puhul eeldatakse, et mingil hetkel on tulemas vihma, siis väetis liigub pinnalt mulda. Juurevälisel väetamisel kasutatakse selliseid mikroelementide andmist, mille kogused taimele ongi väikesed.; tilkkastmissüsteemi kaudu väetamine iga taime puhul läheb voolik väetisega;
kahjuritega võitlemiseks on loodud küll vägagi tõhusad vahendid. Umbrohu kasvu vähendada ja mullas taimehaiguste tekitajaid kahjustada saab juba põldu külviks ette valmistades-õigeaegne koorimine, mulla hekseldamine?, väetamine ja toitainete lisamine, ka sobivaima põllukultuuride kasvatamisjärjekorra järgimisega. Kahjurite ja taimehaigustega võitlemiseks pritsitakse taimi vajadusel vastavate lahustega, aitab ka seemnete puhtimine. Taimede kasvuaegne hooldamine on ka väga tähtis hea saagi saamisel -liigvete ärajuhtimine, lume tihendamine või sulamisele kaasa aitamine, taimede kastmine, väetamine-kevadel pärast lume sulamist kindlasti jne. Mullasisesed e.juurestiku kaudu mõjuvad kasvufaktorid. Enne taimede kasvatama hakkamist peab teadma igale liigile sobivat mullatüüpi. Väiksema juurestikuga taimed (suvinisu, -oder) tahavad kasvuks viljakamat, õhurikkamat mulda. Kaerale sobivad erinevad mullatüübid, niiskuse
mineraalväetised (nt granuleeritud kompleksväetised) viiakse mulda koos külvisega kombineeritud külvikuga seemnetera kõrvale ja sügavamale. Et paiklikul väetamisel toiteelemendid oma soodsa asukoha tõttu on taimedele paremini kättesaadavad, võib väetise normi vähendada 15...20% võrra. Külviaegse väetamise üheks viisiks on ka külvise töötlemine (pritsimine või puuderdamine) kontsentreeritud mikroväetistega. Siin on võimalik kasutada eelnevalt töödeldud seemneid. Kasvuaegne väetamine on täienduseks külvieelsele või ka külviaegsele väetamisele kõikide kultuuride kasvatamisel. Kasvuaegne väetamine koosneb omakorda järgmistest viisidest: 1. pealtväetamine, mis seisneb peamiselt lämmastikväetise andmises taliteraviljadele, rohumaadele, murudele ja aianduskultuuridele, selleks väetis viiakse väetatavale alale ning jäetakse pinnale; 2. juureväline väetamine, mis on taimede pritsimine nõrkade väetislahustega; 3
Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline · 6,6...7,2 neutraalne · >7,2 leeliseline 23. Väetiste andmise ajad ja liigid Külvieelne sügisene, kevadine, kesa väetamine Külviaegne Paik(lik) väetamine; külv. töötl; starterväetamine Kasvuaegne- Pealtväetamine; juureväline väetamine; väetiste andmine mulda 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused Väetised on ühendid, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, saagi kvaliteedi parandamiseks nind mulla viljakuse tõstmiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetised jaotatakse orgaanilisteks väetisteks (sõnnik, virts, haljasväetised, põhk, mereadru,
10...20%. Suurema saagi saamiseks pole see siiski soovituslik. 20 II VÄETISED 2) Külvise töötlemine seoses väetamisega mikroväetised ja liblikõieliste kultuuride bakterväetised. 3) Starterväetamine väetis segatud külvisega; P-väetised; aegunud võte. 3. KASVUAEGNE väetamine e. väetiste andmine taimede kasvu ajal. 1) Pealtväetamine. N-ga hakatakse pealt väetama üldjuhul 1-2 nädalat peale vegetatsiooniperioodi algust (st. kui ööpäevane keskm. t° on 5-6°C). Kevadel, suvel esimeste niidete järel. Rohumaadele, taliteraviljadele. 2) Juureväline väetamine taimede pritsimine väetislahustega. Kasutatakse kahel eesmärgil: täiendav pealtväetamine (mikroväetised, N);
Katsetes on mitmekordsel külvieelsel kultiveerimisel suurenenud nende efektiivsus 6...12%, võrreldes ühekordsega. Samal ajal on aga suurenenud kütusekulu kuni kaks korda (10,5 l/ha 21,1 l/ha). Lahusagregaatne põllukultuuride viljelemine, kus iga tööoperatsiooni tarvis on eri agregaat, ei ole energia- ega loodussäästlik. Seepärast, kui vähegi võimalik, tuleks üle minna põimagregaatidel põhinevale viljelemisviisile. Umbrohutõrje maheviljeluses, põllukultuuride kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje Enn Lauringson, Liina Talgre Kuna maheviljeluses ei kasutata herbitsiide nii nagu tavaviljeluses, tekitab see suure väljakutse. Tööpanuse suurenemine umbrohutõrjel, eelkõige köögiviljadel, toob kaasa tootmiskulutuste suurenemise ja mõjutab majanduslikkust. Kuna keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata, peab arvestama, et umbrohutõrje oleks terviklik süsteem,
2. Mugul- ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut, aruhein, kerahein, aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep, lina 6. Narkootilised taimed- tubakas, magun, oopium. Agrotehnika Kasvukoha valik Kasvatamise koht külvikorras Seene ettevalmistamine Mulla harimine Külvitöö Kasvuaegne hooldus Korstustöö Külvi eelne väetus Umbrohu tõrje Külvide hooldamine Mulla harimine Sügisene mullaharimine- sõltub kultuurist mida kasvatati, oleneb põllu umbrohtumisest, mulla lõimisest, mulla vailjakusest, kõrre koorimine ja sügiskünd, väetus (fosfor, kaalium, sõnnik, läga, teravilljade künnisügavus 20 cm, rühvelkultuurid 25-30 cm,
Kvadris Pannakse mulla sisse, kartuli istutamise ajal. Kulunorm-0,6 l/ha 2015 Eesti Maaülikool Kordus-2, ooteaeg – 10-14 p Hind-67 eur/l Kahjurid Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineta) Ennetatav Kasutada kindlamad sortid.Näiteks –Vjatka,Zarevo. Agrotehnilised Mullaharimine kohe pärast viljakoristust,nimelt kiirel tüükoorimisel ja sügisele sügavkünnil. Kasvuaegne äestamine ja muldamine.Multsimine. Füüsikalis-mehaaniline Vara kevadel põllul pannakse lõksud.( kartulimugulad või koored).Mitu päeva pärast korjatakse ja hävitatakse. Bioloogiline Kartulipõllul istutada oad, kes produtseerivad mardikatele ebameeldiv lõhn. Spetsifiline Kasepuidust tuhk tolmlemiseks. 10 kg 100 ruutmeetrit. Saialilli kasvatamine. Keemiline Pritsimist või tolmutamist kaltsiumarsenaadiga. NEEMAZAL T/S
seeme, vajutatakse kergelt kini ja kaetakse 2 cm taimedega, nagu paksuse kuiva mullaga. Muld peab olema koguaeg punapeet, või püsilillede niiske, kobe, koorikuta ja umbrohupuhas. Taimed seas, näiteks harvendatakse vahegkaugusega 5 - 8 cm helmikpöörisega Pikaealise kultuurina tuleb baklazaanitaimed ette kasvatada. Seemnete idanemiseks peaks temperatuur olema vahemikus +20...+30ºC. Tõusmed ilmuvad umbes 10 päevaga. Ei talu sagedasi ümberistutamisi. Kasvuaegne temperatuur peaks olema +22...+25ºC. Külma ja ka tuuletõmmet baklazaan ei talu. Küll aga valmistatakse hautist ja meeldib talle päikseline kasvukoht. Taimed pajaroogasid, sobib istutada kasvuhoonesse pärast öökülmade grillimiseks ja möödumist praadimiseks avamaale külvatakse seeme mai lõpul või juuni algul, kui muld on juba soe.Varase saagi saamiseks võib kurgitaimi ka ette kasvatada.
mahapanekutihedused- 40-45000 mug/ha. Varase kartuli puhul 45-47000. Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug-use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine. 49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused. 50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus. Seeme: vili, seeme pind värvus kuju Porgand seeme ribiline hallikaspruun ovaalne 1seemneline peet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane
erinevad mahapanekutihedused- 40-45000 mug/ha. Varase kartuli puhul 45-47000. Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug- use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine. 49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused. 50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus. Seeme: vili, seeme pind värvus kuju Porgand seeme ribiline hallikaspruun ovaalne 1seemneline peet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane
ja seega talvist hukkumist ning kurnab pikaealiste umbrohtude juurekava. 74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje efektiivsuse parandamiseks künnil. 2 võtet: koormine ja sügiskünd. Umbr moodustab uue punga, ehk siis kurnab end, mis ongi koorimise mõte. Niikaua koorid, kuni taim hävineb. Sügiskünd- umbr teiskordselt tärkamisel tavaliselt küntakse Võib ka vastupidi, enne künd ja siis koorimine. 75. Külvieelne ja kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje. Külvieelse ülesanded: 1) pindmise mullakihi murendamine, kobestamine, mullapankade purustamine 2) mullapinna tasandamine 3) veevarude säilitamine 4) mulla õhustamine 5) umbrohtude hävitamine 6) väetiste ja taimekaitsevahendite segamine mullaga Kammäke, varb-rulläke. Kasvuaegsel mullaharimisel 1. Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine 2. Veevarude säilitamine 3. Mulla õhustamine 4. Lühiealiste umbrohtude hävitamine 76
rootorniidukiga -niitmise vajadus - 2-3 korda suve jooksul (tähtis mai, juuni) -kui rohtu vähe jääb maha; rohtu palju loomadele haljassööt -eelniitmine -kui kogu pinda ei jõua kevadel õigel ajal karjatada lasta veidi kasvada (sobivasse kasvufaasi) ja teha silo; -ka haljassöödaks -äestamine -kevadel eelkõige need, kus on mutimullahunnikud või mida on väetatud -kasvuaegne äestamine ei ole soovitav - määrib rohtu -äestada 2 korda risti (karjamaaäke) -äestada ei tohi üleskerkinud taimedega karjamaad -rullimine -muldadel kus esineb taimede üleskergitamist raskemad ja tur- vastunud mullad -aedade, karjateede korrashoid -joogikohtade korrashoid vältida mullale tallamist -heintaimede pealekülv - talvekahjustuste v.m.s. puhul
kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid) Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus. 2) Otsene umbrohutõrje a) mehaaniline tõrje; põhineb kahel pritsiibil: - seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine - taimede väljakurnamine Külvieelne ja kasvuaegne umbrohutõrje GRAAFIK MATERJALIDES Minimeeritud sügisene mullaharimine piirab oluliselt kasutada olevate umbrohutõrjemeetmete hulka ning umbrohutõrjet. Võimalikult palju umbrohtusid tuleb enne külvi kahjutuks teha! Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui need on korralikult juurdunud. Mehhaaniline umbrohutõrje põhineb esmajoones umbrohuidude mulla alla matmiseks ja ainult 20 30% nende väljarebimises
Looduslikult kasvavast harilikku tuhkpuud kultiveeritakse harva (Sarapuu 1969). Tuhkpuu on väärt kasvatamiseks üksikpõõsana, kuid sobib hekkide rajamiseks (Laas 1987). Talub hästi kärpimist, seega saab ilusa korrapärase ja tiheda heki (Valdaru 2012). Harilik tuhkpuu on lubjarikast mulda nõudev liik. (Aiasõber) Teda ei tasu istutada liiva või raskesse savisse, sest seal ta ei arene. Istutamise ajal tuleks teha korralik kraav ja täita selle toitaineterikka mullaga. Tuhkpuule sobib kasvuaegne väetamine. Kuigi puu on tingimuste suhtes leplik, ei talu see ta madalat ja märga kasvukohta, kuhu lausvesi peale tuleb (Valdaru 2012). Kasvab paremini päikesepaistelistel kasvukohtadel (Sarapuu 1969). 4.6. Deutzia gracilis Kaunis deutsia 4.6.1. Kirjeldus Kaunis deutsia (Deutzia gracilis) (joonis 10) on laiuva kasvuga Jaapanist pärinev liik, mis areaalis saavutab kasvukõrguseks kuni 1,8 m, meil kuni 1m ja olles ühtlasi ka sama lai
annaabi.ee 
