Talisibula pealsed on aga lopsakamad ja sisaldavad rohkesti C- vitamiini. Esimest saaki saab juba maikuus. Korduval koristamisel annab talisibul võrdlemisi suure pealsesaagi. Istandiku rajamine on lihtne. Ka ei vaja ta erilist hooldamist. Seepärast võiks vähemalt mõni puhmik talisibulat kasvada igas koduaias. Talisibulat saab hästi ka ajatada. Paljundatakse seemnetega Väljakujunenud sibulat talisibul ei moodusta. Lehealustest tekib 23 cm jämedune moodustis (ebasibul). Teisel kasvuaastal hakkab taim tugevasti hargnema ja moodustab suure puhmiku. Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma. Paljundatakse põhiliselt seemnetega. Saab paljundada ka puhmiku jagamisega. Seemned hakkavad idanema 23° temperatuuril, optimaalne idanemistemperatuur on 1820°. Pealsed alustavad kasvu juba 1° juures, soodsaim temperatuur nende kasvuks on aga 15 24° piires. Pealsed kannatavad kuni 10° külma. Taim on meie oludes täiesti talvekindel.
(ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari kohta. Paremaid tulemusi annab arukase kultiveerimine leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjatel (K), kahkjatel (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjatel (KIg), gleistunud kahkjatel (L(P)g, LPg) muldadel. Kuus aastat erinevatel põllumuldadel kasvanud arukasekultuuride keskmiseks kõrguseks on Eestis mõõdetud 1,84,8 m. Rajatud kultuuri on vaja hooldada vähemalt esimesel ja teisel kasvuaastal, rohides või tallates puude ümbrust, niites heina üle pinna. Näriliste kahjustusi vähendavad ümber tüvede paigaldatavad kaitsetorud ja rohttaimede eemaldamine (eriti sügisel) istutatud puude lähedusest. Põdra ja metskitse kahjustusi saab vältida kultuuri tarastamisega. K ja Kr on arukase kasvuks osutunud ebasobivaks, kuna on põuakartlikud ja väikese aktiivvee mahutavusega. Nendel muldade kasvaks hästi mänd.
Peterselli perekonda kuulub:kähar petersell, lehtpetersell, varspetersell, metspetersell, juurpetersell, harilikpetersell ja nendest kõige kuulsaim aedpetersell. http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond) Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised
ennakvõrse ära võtta, hakkab talvepung enneaegselt puhkema. Talvepung on aga vajalik järgmise aasta viljakandvuseks. Võrseladva kärpimine tehakse augustis, see soodustab võrse talveks valmistumist. Võimalusel tuleks noori taimi hoida öökülmade eest. Kaks nädalat pärast lehtede kadumist lõigatakse maha võrsete ladvad, mis on korgistumata. Allesjäänud oksad on hea talveks katta aiamullaga (Kivistik, 2014). Teisel kasvuaastal toimub viinapuu võra kujundamine ja taimede toestamine. Sel ajal kasvavad viinapuule tugevad võrsed, mis hakkavad vilja kandma kolmandal aastal. Vanemaid viinapuid lõigatakse sügisel enne katmist, võimalikult hilja (Kivistik, 2014). 3 VIINAPUUDE KASVATAMINE POTTIDES Viinapuid saab kasvatada ka pottides näiteks kasvuhoones, talveaias, rõdul, terrassil ja isegi
· Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.Porgandi juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand ebaühtlaste sademete tõttu lõheneda. Porgandi südamik on tavaliselt koorest heledam, puisem ja sisaldab vähem vitamiine
öökülmade lõppedes. Taimede vahekaugus avamaal ääristaimena võib olla 25x25cm, muidu 40-50 cm. Pistikuid võib võtta ületalve püsinud taimedelt mai alul või ka augusti alguses ja need turba- liiva segusse juurduma panna. Hooldustööks, eriti esimesel suvel, on rohimine. Taimehaigusi- ja kahjureid esineb harva. Esimesel suvel ei soovitata saagi kogumiseks taimi üldse lõigata. Augustis näpistada vaid latvu, et soodustada uute võrsete tekkimist. Teisel kasvuaastal hakkab taim õitsema ja siis lõigata võrseid, kui ülemised õied on veel kinni, aga alumised puhkenud. Lõigata puitunud osani +1-2 cm. Sel ajal on taimes kõige rohkem toimeaineid. Ühel kohal kasvab lavendel vähemalt 10 aastat, seepärast tuleb 5. aastal põõsast noorendada ja kevadel või augusti alul kaks kolmandikku tagasi lõigata. Igakevadine talvekahjustuste tagasilõikamine mõjub taimele hästi ja paneb jõulisemalt kasvama.
neid kasulikke marju nii palju kui võimalik.Istutatakse üksikpõõsaid 2m. ja hekipõõsaid 1m.vahega.Istutuskoha valikul võib arvestada aroonia lepplikusega põhjavee läheduse ja soojuse suhtes.Istutada võib nii tasasele maale, kui väikesele põhjakallakule.Istutamiseks sobib nii sügis kui ka kevad.Arooniat ei tule istutada sügavamale kui ta varem kasvas. Aroonia talub hästi ümberistutamist ka vanemas eas. Suuraedades on aroonia istutustihedus 4 X 2 m, vilja hakkab kandma 3-4. kasvuaastal. Hooldatakse ja väetatakse nagu tavalisi marjapõõsaid.Väetamisnormi määramisel tuleks arvestada taimede üldist seisundit. Rahule võib jääda, kui võrsed kasvavad aastaga vähemalt 20 cm pikkuseks.Liigsed võrsed tuleb kevadel kõrvaldada.Põõsas on küllaltki saagikas, andes keskmiselt 5-6 kg. põõsalt, aga soodsates tingimustes ka poole rohkem. Pärast tavasuurusega hekiistikute istutamist lõigatakse kõigi istikute võrsed nööri järgi 15...20 cm kõrguselt maha. Tema elueaks
– Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed). – Vana põõsa jagamise teel kevadel või augustis. Istandik – Istandiku rajamise eel tuleb põld töödelda herbitsiididega ja väetada (soovitavalt kompostiga). – Järgmine väetamine on soovitav teostada 3. kasvuaastal. – Istandiku võib rajada ka peenravaibale. – Istandiku eluiga on 5 aastat (suurim saak 3. ja 4. kasvuaastal, hiljem hakkab saagikus langema. Saagi kogumine – Esimesel kasvuaastal saaki ei koguta. – Augusti algul oleks vaja taimede latvu kärpida, et intensiivistada taimede võrsumist. – Teisel aastal kogutakse saaki üks kord – enne õitsemist lõigatakse võrsed peaaegu kuni puitunud osani ja augusti algul kärbitakse jälle latvu.
Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt. Pistoksad juurduvad vähemalt 2 kuud ning sel ajal ei tohi neid väetada. Alles siis, kui pistikutele on kasvanud juured (selle kontrollimiseks võetakse mõni pistik üles), võib alustada väetamist. Väetamine lõpetatakse juuli lõpus, et võrsed jõuaksid enne vegetatsiooniperioodi lõppu puituda. Esimesel kasvuaastal väetatakse juurdunud pistikuid 1-2 korda juunis-juulis, kõige efektiivsem on kastmine mõne vees lahustuva, marjakultuuridele sobiva kastmisväetisega. Talvel või varakevadel jälgitakse, et temperatuur kasvuhoones ei langeks alla 8 °C. Madalam temperatuur põhjustab kasvu alustanud taimede arengus füsioloogilisi häireid. Taimed muutuvad punakaks või purpurseks, kasv peatub ja nad võivad isegi hukkuda. Samuti taimede
Paljundada saab seemnetega või jagamisega kevadel ning rohtsete pistikutega suvel. Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele. Sordidvalik: Blauhügel puhassiniste õitega Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied; Mainacht õied tumedad, lillakassinised Marcus sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm Rosakönig õied punakasroosad. Muskaatsalvei (Salvia sclarea) sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm. Vajab kasvuruumiks 90 cm ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised, karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22...30 cm läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile
Võib teha ka kahes osas, põhilõikus sügisel ning korrigeeriva lõikuse kevadel. Kohe pärast põõsaste istutamist lõigatakse ära kahjustada saanud oksad, põhoksi kärbitakse kuni 1/4 võrra nende pikkusest. Kui põõsad on tugevasti kannatada saanud, siis kärbitakse oksi kuni 1/3 võrra. Üheaastaste istikute tagasilõikuse võib jätta ka talvisele ajale, kasutades sealjuures taandusniidukit. (B275 Same OÜ) Musta sõstra põõsad hakkavad arvestatavat saaki kandma kolmandal kasvuaastal. Kui põõsal on 8-12 hästi arenenud põhioksa, siis on sõstra kujundamine lõppenud. Saagikande periood Kõige rikkalikumalt kannavad saaki noored, kolme kuni nelja aastased oksad. Alates neljandst aastast musta sõstra juurekasvud lühenevad, saagikus ning kvaliteet halvenevad. Seepärast tuleb viieasstased ja vanemad oksad asendada uutega. PÕÕSASTE LÕIKUS VILJAKANDEPERIOODIL Harvendus- ja noorenduslõikus. Maksimaalse saagikuse tagab see, kui saagikandeperioodil on
peenekristalliga. [3] Kurgirohi on ühe aastane, helesiniste õitega taim. Mesilased külastavad kurgirohtu niikaua kuni ta õitseb. Mee produktiivsus põua ajal kuni 100 kg/ha ja heades tingimustes kuni 800kg/ha. Taim on niiskuse nõudlik. Ükskord külvatud 8 kurgirohi paljuneb ise ja võib muutuda umbrohuks. Mesilastele on ta väga väärtuslik taim. [3] Iisop. Mitmeaastane meetaim. Looduslikult Eestis ei leidu. Õitsema hakkab teisel kasvuaastal. Kasvukohana eelistab viljakat kergemat mulda ja päikesepoolset kallakut. Õitseb juulis-augustis umbes 30 päeva. Meeproduktiivsus 200-320 kg/ha. Samal kohal võib iisopit kasvatada kuni 10 aastat. [3] 9 Kokkuvõte Meesaagi suurendamiseks on võimalik külvata saagi suurust soodustavaid meetaimi. Samuti on võimalik paigutada tarud sellise koha peale, kus kasvavad
Rosmariini kärbitakse paremaks puhmastumiseks, jättes alles 3-4 sõlmevahet eelmise aasta kasvust. Kui täiskasvanud rosmariini võrsed jäävad lehtedest paljaks, viiakse märtsis- aprillis läbi noorenduslõikus. Õisi kogutakse õitsemise perioodil (kestab 20-25 päeva). Noori võrseid lõigatakse koos õitega (kuivatatakse ja kasutatakse ravimiseks). Maksimaalse korje saab 4-5 4 kasvuaastal. Rosmariini paljundatakse pistikutega, seemnetega, põõsa jagamisega ja võrsikutega. 2 Muskaatõis ja pähkel. 1 Päritolu: Muskaat on vana idamaine maitseaine, mis on pärit Indoneesia idaosast. Euroopasse jõudis muskaat 11. sajandil araabia kaupmeeste kaudu. Keskajal oli see eriti kallihinnaline – pool kilo muskaatpähklit maksis niisama palju kui 7 härga. Laiemalt hakati muskaati kasutama alles 16. ja 17. sajandil.
öölane Lillkapsas 1-aastane (moodustab Külmakindel (peakapsast Teistest kapsastest Istikud osta aiaärist, Peale juurdumist kobestada Õisikud ma a lõigata, et alla kasvuaastal õisiku) soojanõudlikum) nõudlikum proovida võib ka otsekülvi mulda (soodustab lisajuurte jääks paar-kolm lehte, siis ei Lehed pikliku kujuga Minus kraadiga võib hakata Kergemad liivsavimullad kasvukohale teket) pudene õisik laiali
polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15-20cm. Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrsed vahetult enne õitsemist. Kõige aromaatsemad on taimed teisel kasvuaastal. Kasutamine maitsetaimena Lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Kuivatatud ja värskeid lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele. Salvei lehti keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse. Kasutamine ravimtaimena - Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul
viljastamist, kui suurem osarebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg- ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule. Soomuskatte välja kujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. KARPKALA PALJUNDAMINE SUGUKALADE PIDAMINE JA VALIK Asenduskarja valitakse kalad esimesel või teisel kasvuaastal massvaliku meetodil välimiku alusel. Põhilisteks parameetriteks on seejuures kala- mass, eksterjöör tervislik seisund. VALIK Valik kala massi alusel on selle tunnuse madala päritavuse ja ebastabiilsuse tõttu vähe efektiivne. Esimesel ja teisel aastal rekordsuurusega silma paistnud kalade juurdekasv võib hiljem olla tunduvalt väiksem kui keskmise massiga isendeil. Eksterjööri tunnuste osas peab valikuintensiivsus olema mõõdukas.
märgitakse maha istutuskohad. Taimede vahekauguseks jäetakse 40 - 50 cm. Pärast istutamist tuleb taimi kohe kasta (1 - 1,5 l vett taime kohta.) toidu valmistamisel Külvatakse varakevadel u. 1 cm sügavusele. maitsetaimena, Tõusmed vajavad tärkamiseks küllaldaselt ravimtaimena, niiskust. Esimesel aastal kasvatab ainult aroomitaimena maapealse leheroseti. Õitseb ja viljub teisel alkohoolsete jookide kasvuaastal. maitsestamiseks põlduba võib kasvatada tasasel maal, raskete muldade korral vagudel. Külvivaod tehakse 7 - 8 cm sügavad ja seemned tipitakse 8 - 12-cm vahedega. Seeme kaetakse 7 - 8 cm paksuselt mullaga. Põlduba võib kasvatada ka kartulivagudes. toidu valmistamisel Maa valmistatakse ette ja kaevatakse madalad külvivaod, millesse varakevadel külvatakse seeme. Idanemise soodustamiseks on soovitatav
Tuhkurenelas Liigi tagasilõikamise nõuded Tuhkurenelas talub hästi pügamist. Kevadel on vajalik sanitaarlõikus. Et põõsas oleks tihe, tuleb võrseid kärpida. Hästiharunevatel liikidel on 10-aastasena ~30 võrset, see muudab võra tihedaks ja õitsemine rikkalikumaks. Seepärast lõigatakse vanad võrsed välja ja jäetakse vaid nooremad ja tugevamad. Kui õitsemine on vähene ja lehed pisikesed, siis lõigatakse ,,kännuni" tagasi. Hooldus isekülvil või levimisel Esimesel kasvuaastal annavad tuhkurenelad vaid 1 võrse. Juurestik koosneb vaid ühest juurest, millest lähtub paar kõrvalharu. 2-3 kuud peale tõusmete ilmumist või ka järgmisel aastal on soovitav taimed pikeerida. Seda on parem teha pilves ilmaga või õhtul. Seemikud võetakse üles, juuri lühendatakse see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse. Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multsitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb
mitmekordselt sulgjalt lõhestunud lehelabaga. Juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksenenud kooreosast. Nende vahel asub kambiumirõngas, milles toimub juurvilja jämeduskasv. Ristlõikes on südamik ja kooreosa kergesti eristatavad. Südamik on tavaliselt heledam ja puisem. Mida suurem ja heledam on südamik, seda halvem on üldreeglina porgandi maitse. (1) Bioloogiline iseärasus 7 Soojuse suhtes on porgand esimesel kasvuaastal võrdlemisi vähenõudlik. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4- 5°. Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad, -3 kuni -4° külm neid veel ei kahjusta. Pärislehed taluvad veelgi tugevamaid öökülmi Porgandi optimaalne kasvutemperatuur on 18-21°. Kõrgemal temperatuuril, eriti kui sellega kaasneb niiskusepuudus, porgandite kuju moondub ja maitse halveneb. Niiskusnõudlikkus on porgandil väiksem kui teistel juurviljadel. Niiskuse suhtes on eriti kriitiline
42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras. Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas) - Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus: Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t. Alati peab järgnema taliteravili.
läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. [11, 14] 2.KUSLAPUULISED 2.1. Sugukonna üldine iseloomustus Kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukond hõlmab (14) 20 perekonda ja (400) 450 liiki. Sugukonda kuuluvad enamasti abilehtedeta vastakute lihtlehtedega või harva ka paaritusuljgate liitlehtedega suve- või igihaljad põõsad, harva rohttaimed ja puud. Õied on kahesugulised, neljatised või viietised, sarikjates, kobarjates või kännasjates õisikutes, harva üksikult
Pistokste kasvatamine 27.04.2016 Marje Kask 88 Juurdunud pistoksad 27.04.2016 Marje Kask 89 Pistokstega paljundamine 8 · Kui taimed jäävad teiseks aastaks samale kohale kasvama, siis põõsad lõigatakse varakevadel 5-8 cm kõrguselt tagasi. See soodustab hargnemist. · Puudena kasvatatavatel lõigatakse kevadel ära üleliigsed külgharud, alles jääb tugevaim oks. · Esimesel kasvuaastal on taimed väikesed, suvel lõpus võib nad potti istutada ja kasvatada edasi konteinertaimena. · Kui taimed jäävad teiseks aastaks kasvukohale, siis võetakse nad sügisel üles ja müüakse paljasjuursestena. 27.04.2016 Marje Kask 90 Okaspuude talipistikud · Okaspuude pistoksad ehk talipistikud on väiksemad, kui heitlehistel puittaimedel. · 7...15 cm pikkused oksakesed lõigatakse talvel või varakevadel (veebruar, märts).
kultuurtaimena juba 9000 aastat tagasi. Praegyse Iraagi ja Egiptuse territooriumil oli ja on datlipalm ka praegu üks peamisi toidutaimi. Tänapäeval viljeldakse veel Iisrealis, Iraanis, Kreekas, Austraalias, USAs ja Mehhikos. Euroopasse saabuvad datlid peamiselt Maseille´ sadama kaudu. Datlid on botaaniliselt marjad, mis kasvavad suurte kobaratena kuni 25 m kõrguste datlipalmide otsas. Puu kasvab kuni 100 aasta vanuseks ja hakkab vilja kandma 8. kuni 10. kasvuaastal. Emaspuul võib olla 8-10 suurt õisikut, milles igaühes areneb 100-200 vilja. Datlid on ploomikujulised, 6-10 cm pikkused, punakaspruuni koore ja valkja sisuga ning hallikaspruuni mittesöödava pikliku kiviga viljad. Nad on väga magusad, meenutavad maitselt mett ja on aromaatsed. Datlipalmil tuntakse kuni 500 erinevat sorti. Eksportivate maade järgi tähistatult eristatakse Egiptusest pärinevaid aleksandria datleid, samuti araabia datleid, pärsia datleid jne.
praeguse Toscana maakonnas asunud linna Nepeti järgi ja cataria ladinakeelsest sõnast cattus kass. Soomekeelne taimenimi kissanminttu kassi münt viitab juba selgelt sellele, et see taim tõmbab kasse ligi samamoodi nagu palderjan. Meiekeelne naistenõgeson tulnud kasulikkusest naistele ja sarnasusest nõgesele. Kasvatamine Seemned võib külvata otse avamaale. Idanevad 3 4 nädala jooksul. Taimed võib ka ette kasvatada, siis on saaki loota juba samal kasvuaastal. Kasvuruumisk tuleks jätta 30 40 cm taimele. Enamasti annab arvukalt isekülvi. Talvekatet ei vaja. Paljundamine seemnetega või puhmaste jagamise teel Saagi kogumine värskeid lehti võib koguda terve suve jooksul. Talveks saab lehti kuivatada, selleks tuleb saak korjata vahetult enne õitsemist. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse sarnaselt melissile. Sobib suurepäraselt igapäevaseks teeks. Kasutamine ravimtaimena leebe rahusti, spasme lõõgastav, puhitust vähendav, higile ajav.
Mida aga orashein alati vajab, on valgus. Orashein levib kiiresti oma suure regeneratsioonivõime tõttu. Paljuneb põhiliselt risoomidega, seemneline levik on tagasihoidlik. Üks taim võib anda 15-400 seemet. Seemned säilitavad elujõu 5-10 aastat ja on võimelised tärkama kuni 10 cm sügavuselt. Tärkamisel ei ole vegetatsiooni aeg tähtis, seemned võivad idaneda kogu suve jooksul. Kevadel seemnest kasvanud taim on sügiseks võrsunud ja mitme noore risoomiga. Esimesel kasvuaastal moodustuvad lühivõrsed, mille põhiline ülesanne on toitainevarusid risoomidesse talletada. Lühivõrsete põhifunktsioon toimib seda efektiivsemalt, mida kauem saavad lühivõrsed sügisel kasvada (see on teraviljade koristusjärgne periood). Teisel kasvuaastal paljuneb orashein generatiivselt ning varuenergia läheb kõrtest ja vanadest risoomidest üle noortesse. Üks taim võib suve jooksul anda kuni 50 risoomi, millest mõned on kuni 2 meetri pikkused. Tõrje
hoolitseda, et koduloomad ja väikelapsed neid ei sööks, kuna juba väike kogus võib põhjustada tõsiste tagajärgedega mürgistusi (Vaher 2008). 3.3.2. Hooldus Jugapuu on meil kõige kärpimiskindlam okaspuu, teda võib kärpida nii kevadel kui ka sügisel (Sander 2009). Ere kevadpäike võib puule kahju teha (Vaher 2008), seetõttu on kasvukohast sõltuvalt soovitav teda katta. Päikesepõletuse oht võib tekkida eriti esimesel kasvuaastal kui taimede juurestik on veel nõrk. Lumeraskusest tingitud okste lamandumise vältimiseks on soovitatav taimed sügisel siduda. Jugapuude väetamisel on oluline, et sügisene kasv lõppeks õigeaegselt, tuleb vältida lämmastiku üledoseerimist (Green team 2010). 4. LEHTPÕÕSAD 4.1. Berberis vulgaris Harilik kukerpuu 4.1.1. Kirjeldus Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) (joonis 2) on kukerpuuliste sugukonda kukerpuu
hinnatud noore (18. a.) kaldaäärse hall-lepiku aastaseks sümbiontse lämmastikusidumise voo suuruseks 185 kg N ha-1 a-1 ja samas 40-aastases hall-lepikus vaid 28 kg N ha-1 a-1 (Lõhmus et al., 2002). Endisel põllumaal kasvav 10-aastane hall-lepik sidus lämmastiku ca 150 kg ha-1 a-1. Samas on lepad tugevad mulla hapestajad, näit. endise põllumaa metsastamisel halli lepaga langes esimesel 15 kasvuaastal mulla pH mulla ülemises 10 cm tüseduses kihis 1,3 ühikut (joon. 5). See on tingitud peamiselt sümbiontsest lämmastikusidumisest ja kõrgest nitrifikatsiooni määrast (mõlema protsessi puhul satub mulda vabu vesinikioone). Joon. 5 Mullareaktsiooni muutus endisel põllumaal kasvavas hall-lepikus mulla ülemises 0- 10cm kihis
Kastmiseks sobib nii looduslike veekogude kui veevärgivesi. Eriti oluline on vastistutatud puittaimede kastmine, kuna nende asendamine on kulukas ning kuivanud puude või tühimikega puuderead ei ole ilusad. Et istutamisel kaotavad puud suure osa oma juurestikust, kannatab ka nende veevarustus. Uuringud on näidanud, et noorte puude hukkumise enim levinud põhjuseks on kastmata jätmine või ebapiisav kastmine. Hinnates noore puu kastmisvajadust tuleb arvestada, et paaril esimesel kasvuaastal toimib puu ainsa veereservuaarina istutamisel juuri ümbritsenud mullapall, kuna juured ei ole veel jõudnud levida sellest väljapoole. Teiselt poolt on istutuse käigus katkenud ka vee liikumise loomulikud teed mullapalli ja seda ümbritseva pinnase vahel, mistõttu on mullapall teataval moel veest isoleeritud. Piiratud mahuga mullapallis oleva vee kasutab puu ära aga mõne päevaga. See tähendab, et kastmisvajadust hinnates
annaabi.ee 
