Ma usun küll, et suurem osa meist pole osanud vägivallata oma lapse kasvatamisega toime tulla. Paraku kuulun ka ise selle enamuse hulka. Aga ma ei ole uhke selle üle, vaid kahetsen, et olen tahtmatult haiget teinud. Teisiti ma sel hetkel ei osanud. 85 protsenti õigustas oma käitumist. 15 protsenti ei pidanud seda õigeks. Küsimus ongi selles, kuidas suhtume sellesse, kui oleme juhtunud olema vägivaldsed. Kui me ei pea seda õigeks, hakkame otsima toimunu põhjusi ja paremaid kasvatusviise. Kui õigustame, siis jätkame mugavalt vanaviisi. Alati on lihtsam last (või kedagi teist) süüdistada, kui oma vaateid ja harjumusi muuta. Eneseõigustamine soodustab vägivalla kasvu. Kas tahate, et teie laps saaks kunagi endale vägivaldse kallima, sest tõenäosus selleks näib olevat 85 protsenti? Või üritate teha kõik, et põlvest põlve edasi kandunud, tänaseks ammu aegunud mõttemuster teadvustada ning asendada kaasaegsemaga?
Adlerit loeb, avastab kiiresti, et see mõiste pole psühholoogi käes mingiks sõjanuiaks, millega eksinud inimkonda nuhelda. Vastupidi, Adler ei püüa kusagil seda alaväärsustunnet kinnistada või kinnisideena peale suruda. Alaväärsustunne pole mingi hädavareste ja pigilindude pärisosa, vaid täiesti universaalne ja teatud piirides ka täiesti loomulik tunne, inimest käivitav ja aktiviseeriv vedru. Adleri taotlus on inimlik ja lihtne: püüda leida teid ja (enese)kasvatusviise, mis aitaksid inimesel vältida kapseldumist alaväärsustunnetega seotud tumedate kujutluste nõiaringi. Peamiseks teeks inimese aitamisel on Adleri arvates tema ühiskonnatunne, «sotsiaalsete instinktide» arendamine. Ühiskonnatundes näeb Adler inimese loomupärast vajadust: ühiskonnatunne juurdub lapse hinges ja lahkub inimesest ainult raskeimate haiglaste hingeeluvääratuste puhul, ühiskonnatunne meenutab end alati kui hoiatav hääl, kui südametunnistus või süütunne.
vastajad 4243%. Küsimus oli hoiakulist laadi ja selles ei olnud täpsustatud, mida füüsilise korralekutsumisega silmas peeti. Erineva haridusega lapsevanemad olid selles küsimuses sarnasel seisukohal olenemata haridustasemest leidsid ligemale pooled vastajad, et lapse füüsiline korralekutsumine on mõnikord paratamatu. Samas ilmneb, et vanemad inimesed pooldavad enam traditsioonilisi kasvatusviise, nooremad olid lapse füüsilise karistamise osas tagasihoidlikumad. Küll tulevad erinevused esile vaadates, kas vastaja enda peres on alla 18-aastaseid lapsi või mitte.Mida rohkem on lapsekasvatamise kogemusi, seda enam ollakse nõus, et lapse füüsiline korralekutsumine on paratamatu. Naiste puhul ilmnes, et kui ei ole lapsi, on väitega nõusolijaid 38%, kui aga lapsi on kaks ja rohkem, siis juba iga teine. Samalaadsed vahed ilmnevad ka meeste grupis.
Lapsed võtavad vanemad endale eeskujuks nii kõnepruugis kui ka käitumismaneeridelt. Seepärast on oluline, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad. Perekondlik kasvatusstiil on viis, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega 12 suhtlemiseks ja kasvatamiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist, mõjutades seega last teatud suunas. Levinud on mitmeid kasvatusstiile: armastav-kõikelubav, armastav-range, kõikelubav-vaenulik ja range-vaenulik. Neid kasvatusviise praktiseerides võivad tulemused olla ambivalentsed. Mõned lapsed võivad teatud viisiga olla sõnakuulelikud ja tagasihoidlikud, teised jällegi vastuhakkajad ja rahutud. Kõige paremaid tulemusi annab aga keskmisest suurema armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad ja kasvatajad kui autoritaarsed vanemad. Et lapsest kasvaks elurõõmus, ühiskonda austav ja vaimselt terve isik, peaks ta kogema palju
rollide täitmist. Lapsed võtavad vanemad endale eeskujuks nii kõnepruugis kui ka käitumismaneeridelt. Seepärast on oluline, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad. Perekondlik kasvatusstiil on viis, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ja kasvatamiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist, mõjutades seega last teatud suunas. Levinud on mitmeid kasvatusstiile: armastav-kõikelubav, armastav-range, kõikelubav-vaenulik ja range-vaenulik. Neid kasvatusviise praktiseerides võivad tulemused olla ambivalentsed. Mõned lapsed võivad teatud viisiga olla sõnakuulelikud ja tagasihoidlikud, teised jällegi vastuhakkajad ja rahutud. Kõige paremaid tulemusi annab aga keskmisest suurema armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad ja kasvatajad kui autoritaarsed vanemad. Et lapsest kasvaks elurõõmus, ühiskonda austav ja vaimselt terve isik, peaks ta kogema palju
Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus. Niisiis üritatakse vältida seda, et must kass üle tee läheb. Samas aga jäetakse arvestamata fakt, et paljude inimestega, kelle teed mustad kassid ületanud on, midagi ei juhtu. 32. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt koopaiidolid. Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33
Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus. Niisiis üritatakse vältida seda, et must kass üle tee läheb. Samas aga jäetakse arvestamata fakt, et paljude inimestega, kelle teed mustad kassid ületanud on, midagi ei juhtu. 32. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt koopaiidolid. Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma – õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33
a. Räägib oma vennast Juhan Viidingust, tema lapsepõlvest. Erinevalt tavapärastest klišeelikest lapsepõlve kirjeldustest, on Juhanit kirjeldatud kui „halba last“. Teine oluline teema on aeg ise – unustamine jm. Ta ei räägi tolleaegsest poliitikast ja traumadest (1950ndad). See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat aega varjutab viited ja kirjeldused Eesti sõjaeelsele ajast. Toonitatakse ka kristlike kasvatusviise ja moraali. Tsiteeritakse ka värrse, eriti Alverit, Rummot jne. Eksistentsiaalse probleemi kirjeldamisel kasutatakse mingit värsirida või metafoori. Sama trendi kuulub ka reisiraamatu populaarsuse kasv. „Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või
" · Reegleid peab olema vähe. · Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi. Õigesti organiseeritud tööruum: o klassis peaks olema liikumisruumi o õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad o lapsed peavad istudes nägema õpetajat Distsipliiniprobleemide põhjused: 1. Arengulised erinevused. 2. Kasvatusviisid - järsud muutused või see et kogetakse erinevaid kasvatusviise. Kasvatusviiside muutus või erinevus. 3. Distsipliinis kasutatakse liiga palju karistuskontrolli, liiga palju keelatakse (ei tohi, ei või jne). Lapsel ei ole oskusi. Näiteks see, et teismelisele öeldakse: ,,Triigi oma valge pluus homseks ise ära." Laps keeldub, kuna tal pole oskust, vanemad pole õpetanud. Oskuse puudumine. 4. Lapsed on väsinud, näiteks siis kui on liiga palju kodutöid.
kasvatada. Selle teooria loojad on Thomas & Chess jt. Mõisteti sellal, et on erinevat tüüpi lapsi. 80ndatel kiindumusteooria (attachment theory) (saabus Watsoni teooria lõpp). Näidati, et omavaheliste suhete kvaliteet, soojus, toetamine on lapse kasvamiseks hädavajalik. Varajased emotsionaalsed suhted jätavad jälje koguks eluks. Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise. Sõltub, kuidas nad lapsi kohtlevad, milline on kodu, mis last ümbritseb, lasteaed ja kool MÕJUTAB OLULISELT LAPSE KASVAMIST. Haritumad vanemad räägivad ja suhtlevad lastega rohkem, mis on äärmiselt oluline lapse arengu juures. Arengupsühholoogia Eestis: Jaan Valsiner tohutult kirjutanud raamatuid (teoreetilisi käsitlusi); Peeter Tulviste (kultuuripsühholoogia); Tiia Tulviste (kultuuripsühholoogi);
Söömatajätmise kogemused tekitasid kitsidust, varastamist ja enesele hoidmise tugevat vajadust. 30 Mõlema hõimu kasvatuses jätkusid samasuguste tavade sari läbi kogu inimese arengu. Nad tugevdasid teatud isiksuslikke omadusi, mis olid vältimatud elus toimetulekuks. Siuud ei oleks toime tulnud Yurokiide hulgas ega ka yurokiid siuude hulgas. Neid kasvatusviise ei kasutatud teadlikult. Nad sisaldusid kultuurile omastes väärtustes ja eesmärkides, mis tootsid teatud kasvatusvõtteid. Seetõttu need eesmärgid ja väärtused säilisid. Nende uurimuste põhjal tegi Erikson järelduse, et ühiskond tugevdab – teadvustamata ideoloogia kohaselt – kasvatussüsteemi kaudu üksikisiku isiksuse teatud omadusi.. Need omadused on
“ Ma ei meeldinud talle. Süda pekslemas, tõusin ma püsti ja ütlesin: „See pole kõige vähematki teie Olin üsnagi ärritatud fraasist „end ise akadeemiliseks äpardujaks kuulutanud...“ (ma pole kunagi asi!“ (Isegi 15-aastaselt olin ma temast natuke pikem). Kellelegi polnud lubatud rünnata minu midagi sellist öelnud ega uskunud): ennasttäis ajakirjanduslik tõlgendusvabadus, mis muud. vanemaid ega nende kasvatusviise. Ma pöördusin ümber ja jalutasin klassist välja. Klass oli Siiski on neil mälestusteradadel rändamises peidus õppetund. Pole võimalik ennustada, kuhu haudvaikne ja ootas; kõik see oli väga dramaatiline. Ma ei näinud „jobu“ (nii olime ta ristinud) õpilane võib jõuda või mis temast saab. Mõned mu õpetajad ütlesid mulle – sisuliselt ja vahel terve nädala
annaabi.ee 
