Ameerika vaba kooli liikumine
demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi.
Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa
malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuseis halbadele asjadele (nagu
teadmine, autoriteet ja süsteem) ja heade asjade (nagu vabadus, kogukond ja
loovus) heakskiitmine.
Vabad koolid pidasid soodsat õppimiskeskkonda tähtsamaks õpetuse sisu
puudutavatest küsimustest ja aruteludest selle üle, miks ja kuidas lapsed õpivad.
Kasvatusvaateks oli, et laps õpib sellest keskkonnast, milles ta elab. Vabade
koolide kasvatusalane mõte toetus progressiivse pedagoogika
pärandile, mille põhjal selle esindajad pidasid oma ülesandeks kasvatada
ühiskonnale lapsi, kes oleksid emotsionaalselt vabad ja tasakaalus. Eeldati, et kui
kool suudaks kasvatada terveid kodanikke, laheneksid ka ühiskondlikud
probleemid.
Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikkust, erines avatud kasvatus
selgelt vaba kooli liikumisest
annaabi.ee 
