kursuse ülesehitusloogika ja üksikteemade käsitlemise järjestuse aluseks. N.Gage ja D.Berliner eristavad õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi. 1. Eesmärkide kindlakstegemine 2. Õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine 3. Õppimise ja motivatsiooni mõistmine ning nende teadmiste rakendamine 4. Õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilaste üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. 5. Õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Nende etappide realiseerimine on kujutatud joonisel lisas. Vastav skeem avab nii ühetunnise kui ka pikemaajalise õpetamisprotsessi olulisemad momendid. Sellel skeemil kujutatakse õpetamistegevust tsüklilise protsessina, kus õpetamise põhiülesannete lahendamine võib toimuda ka liikumisena tagant ettepoole. 3. Õpilaste isikuomadused. 4
mida ma kasutasin polnud mõeldud välistingimustes kasvatamiseks. See tõttu ei sobinud tomatitele öösiti ning hommikuti maha langenud kaste. See põhjustas tomati viljadele ruugehallitust. Selle pärast ei saanud me ka väljas kasvatatud tomateid süüa. Kõige enam kasvatatakse meie kliimas tomateid kasvuhoones, kus saab neile pakkuda/luua kõige soodsamaid kasvutingimusi. Vaatamata sellele, mängib olulist rolli ka jahe väliskliima (Bender 2001). Vastupidiselt Bender (2001) kasvatustulemustele, oli minu katse ajal ilmastik erakordselt kuum ning seega sobilikum tomatite kasvatamisele. Liigne kuumus päevasel ajal üle 30-32 0C, kasvuhoones vähendas tomati õietolmu viljastamisvõimelisust (http://www.hansaplant.ee) ning see vähendas kasvuhoones kasvanud taimede saagikust. 21 Kokkuvõte 1. tomatitaimed vajavad kasvuks ja arenguks sobivat keskkonda 2. tomatitaimede edukaks kasvatamiseks tuleb valida kasvukeskkonnale sobiv
tunnistsenaariumi koostamist. See hõlmab • õppe-kasvatustöö eesmärkide kindlaksmääramist • õpilaste eripära mõistmist ja arvestamist • Õppimise, õpimotivatsiooni ja õppedistsipliini olemuse mõistmist ja vastavate teadmiste rakendamist õppetöö kavandamisel (milliseid meetodeid, malle ja võtteid kasutada) Realiseerimine – kavandatu teostamine klassis ja kohandumine oludele (kiirete otsuste langetamine). Reflekteerimine - õpilaste õpi-ja kasvatustulemustele hinnangu andmine ja otsuste langetamine edasiseks tegevuseks. Väärtuslikud on need järeldused, mis tehakse pärast esmaste elamuste möödumist. 3 arutlustasandit: • järeldused antud tunni põhjal • hinnang tunni osatähtsusele • järeldused tunni ja teema rollist, lähtudes kursuse eesmärkidest. 4) Milliseid teadmisi ja oskusi vajab õpetaja nende etappide läbimiseks õppekursuse ja tundide kavandamisel, õppetundide andmisel, kasvatustöö teostamisel, tehtu üle reflekteerimisel
GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. Enne õpetamist ja õpetamise ajal. 5.õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Pärast õpetamist. Õpetamistegevus on tsükliline protsess, mida vajadusel korrata. Õppekasvatusprotsessi eesmärkide püstitamise tasandid Õppetöö planeerimise üldine tasand seostub kursuse, teema või tunni üldtaotluste teadvustamisega ning õpetaja üldise lähenemisviisi kavandamisega tööks klassiga. Konkreetse planeerimise tasandil püstitatakse detailsed eesmärgid, mille saavutamisega kindlustatakse üldtaotluste realiseerimine
annaabi.ee 
