Õpetaja tema arengus
palju maalähedasemad ja vähem hirmu ja aukartust äratavad kui olid jumalad mujal
lähikultuurides. Jumalatele omistati inimlikke omadusi ja nad esindasid tihti füüsilise
maailma objekte ja nähtusi, ning seeläbi olid inimesele lähedasemad. Kreeklased leidsid
seetõttu vaimset rahuldust igapäevasest n õ argisest maailmast.
Kreekas hakati teoretiseerima selle üle milline on õpetaja roll ühiskonnas, mida ta peaks
õpetama ja kuidas. Väga tähtis on just see, et arutleti kasvatusteooriate ja hariduse
andmise metoodikate üle. Eesmärk oli täisväärtusliku kodaniku kasvatamine riigile ja
seetõttu nähti just riigi huve oma elanikonna harimisele. Kuulsate filosoofide mõtted
ideaalriigist nägid ette riiklikult organiseeritud haridussüsteemi loomist kus hariduse
omandamine ( alghariduse) on kohustuslik ja kõigile kättesaadav. Tegelikkus aga
peegeldas ükskõiksust hariduse vastu ja peeti pigem eraasjaks oma lapsi harida ja nende
eest maksta.