Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid.
MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte.................................................................................................... 6 Kasutatus kirjandus.....................................................................
luua lapsele mitmekülgsed võimalused liikumiseks, kuna lasteaiaealise lapse tervikliku arengu aluseks on tema kogu füüsilise keha (käte, jalgade ja keha) liikuvus ning õppiminegi toimub selles eas füüsilise keha kaudu; motoorne valmisolek omab suurt tähtsust ka lapse eneseusaldusele, sotsiaalsetele võimetele ja meelte arengule; hoida ja arendada lapse meeli, pidades seda silmas nii ruumikujunduses, lastega suhtlemisel kui ka erinevate õppe-kasvatustegevuste läbiviimisel; pakkuda lapsele vaikuse- ja rahuelamusi, kuna sageli on laste meeled muljetest ja ümbritsevast mürast ülekoormatud; luua lapsele õpikeskkond, mis võimaldab tal matkides osaleda igapäevaste praktiliste toimingute läbiviimisel koos täiskasvanute ja eakaaslastega nii toas kui ka õues; aidata kaasa lapse igapäevaste toimetulekuoskuste kujunemisele, võimaldades tal osaleda
teiste valdkondadega. Õppetegevus Õppetegevuste abil kujundab õpetaja eesmärgistatud ja järjepideva teadmiste, oskuste ja käitumisnormide omandamise. Tegevuse konspekt õpetaja poolt kirjutatud konkreetse tegevuse plaan, mis sisaldab tegevuse teemat ja nimetust, laste vanust, eesmärke, vahendeid ja tegevuse kirjeldatud käiku. Õpe e õppeprotsess hariduse omandamise viis, sihipärane protsess selleks loodud keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevuste päevikon lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse dokument, kuhu kannab õpetaja igapäevaselt kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta. Lapse arengumapp (kasvumapp) on töövahend lapsele, vanemale ja õpetajale. võimalik jälgida lapse arengut ja õppimist.
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISE ALUSED Koolieelse lasteasutuse tegevuse alused on määratletud Koolieelse lasteasutuse seaduses (1999). Seadusest tulenevalt on vajalik õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) alusel. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel lähtutakse eelkõige laste eripärast (individuaalsus, huvid, vanuseline-, sooline koosseis, rahvus jm). Kavandamisprotsessis on oluline laste kaasamine, võimaldades neil ideid ja arvamusi avaldada ning eesmärgist lähtuvalt oma tegevust analüüsida. Planeerimine ja dokumenteerimine peab soodustama lapsest lähtuvate õppe-kasvatusmeetodite kasutamist ja laste huvide ning vajadustega arvestamist. Õppe- ja kasvatustegevuse kavad toetuvad laste arengu analüüsile
oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahendama probleeme. Laps hakkab väljendama oma mõtteid sõnades. Laps atsub teise positsioonile. Laps elab läbi tundeid. Laps suhtleb eakaaslastega, ka täiskasvanutega. Tekib üksteisemõistmine. 6 – 7 aastane oskab mängida, tunneb rõõmu. Rakendab mängus loovalt oma kogemusi ja teadmisimänguoskus. Algatab mängu ja arendab mängu. 2. Mängu liigid ja juhendamine. MÄNGU LIIGID JA JUHENDAMINE. 1
loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine. Õpikäsitlus: laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu *pedagoogid on laste arengut toetava keskkonna loojad * last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima Valdkonnad: 1)mina ja keskkond 2)keel ja kõne 3)matemaatika 4)kunst 5)liikumine 6)muusika 7)eesti keel kui teine keel Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine. Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue! Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias - rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust
Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Nendes kõigis kolmes peetakse kõige olulisemaks last ja tema arengut. Erinevuseks oleks 2008, 1990 ja 1987 õppe – ka kasvatustegevuse eesmärgid. 1990 kasvatustegevuste eesmärk oli palju lühem kui 2008 aasta eesmärgid. 2008 aastal toodi spetsiifilisemalt ja rohkem arusaadavamas keeles välja kõik punktid. 1987 aasta omas on võetud erilise tähelepanu alla laste vanus, mis on jaotatud eraldi. Veel on eraldi toodud õppe- ja kasvatustööd kahes osas: laste elu organiseerimine ja nende kasvatamine; õpetamise tegelustes ja tundides. 1987 aastal on väga põhjalikult
logopeed psühholoog jne). Lapsekesksus ja valdkondade paljusus võimaldab hinnata lapsi tervikuna, mitte arengu spetsiifilisi valdkondi. (Veisson, Nugin, 2008). Lapse arengu hindamise põhiliseks eesmärgiks on tervikliku arusaama saamine tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest. Alles selle järel saab luua lapsele kõige sobivamad arengutingimused. Laste arengut hinnates võimalik saab õpetaja ka tagasisidet oma läbi viidud õppe- ja kasvatustegevuste sobivusele. Sellest seisukohast vaadatuna on lapse arengu hindamine ka iga õpetaja enesehindamine! Lõpetuseks, minu lasteaias on lapse arengu hindamise meetodiks lapse arengu jälgimise mäng. Alates 2011/2012 õppeaastast viime iga lapsega läbi lapse arengu jälgimise mängu, mille käigus hinnatakse lapse oskusi valdkondade pädevuste osas ja tulemused märgitakse tabelis ning säilitatakse lapse arengumapis. Mängu tulemused on aluseks lapse arenguvestluse läbiviimiseks vanemaga
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISE ALUSED Koolieelse lasteasutuse tegevuse alused on määratletud Koolieelse lasteasutuse seaduses (1999). Seadusest tulenevalt on vajalik õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) alusel. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel lähtutakse eelkõige laste eripärast (individuaalsus, huvid, vanuseline-, sooline koosseis, rahvus jm). Kavandamisprotsessis on oluline laste kaasamine, võimaldades neil ideid ja arvamusi avaldada ning eesmärgist lähtuvalt oma tegevust analüüsida. Planeerimine ja dokumenteerimine peab soodustama lapsest lähtuvate õppe- kasvatusmeetodite kasutamist ja laste huvide ning vajadustega arvestamist. Õppe- ja
Valdkonnakava (ainekava) sisaldab valdkondade põhieesmärke, nende saavutamise teid ja 2 integratsiooni teiste valdkondadega. Õpe e õppeprotsess hariduse omandamise viis, sihipärane protsess selleks spetsiaalselt loodud keskkonnas. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta algab 1. septembril (KLS § 16) Õppe- ja kasvatustegevuste päevik on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse dokument, mille sisseseadmine ja täitmine on kohustuslik kõikidele lasteasutustele, sõltumata lasteasutuse õiguslikust seisundist. Rühma õpetaja kannab päevikusse andmed õppetegevuste kohta sh õppe- ja kasvatustegevuse eemärgid ja põhimõtted nende täitmiseks ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevused. Kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta kannab rühma õpetaja päevikusse iga päev. Õppekava on õppimise plaan. (H. Taba).
Koolieelse lasteasutuse riikik õppekava (2008). Esimene sätestab koolieelsete lasteasutuste ühe põhiülesandena soodustada laste emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut, arvestades nende ealisi ja soolisi vajadusi ning individuaalseid iseärasusi. Riiklik õppekava määratleb, kuidas seda teha. Mõlemad dokumendid rõhutavad lapse arengust lähtuvat tegutsemist. Et õpetaja tegevus tõesti lähtuks laste arengust, peab õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks teadma, mis tasemel lapsed parasjagu on. Laste arengutaseme väljaselgitamist nimetatakse hindamiseks. Hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta ning selle info analüüsimist. Lapse arengut hinnates tuleb mõõta lapse edukaks toimetulekuks olulisi arenguvaldkondi nagu sotsiaalne kompetentsus, lähenemine õppimisele ja vajalikud kognitiivsed oskused. Mõõtmised peavad jälgima lapse arengut
Teine märkimisväärne lähenemisviis kasvatusele on kogemuslik õppimine ja sellest tulenev elamuslik õppimine, mille tulemusena jääb õpitu sügavalt meelde. Selle tõestuseks on lapsed kellele on jäänud varajasest mälestusest meelde tugev mälestuspilt, elamus kogemuskeskkonnast (Vienola 2003). Seega saab öelda, et eelkoolipedagoogika tugineb kaasajal lapsest lähtuval õpetamisel. Oluliseks peetakse õpetaja professionaalsust, kus õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel tuleb õpetajal arvestada laste erinevate individuaalsusega, füüsilisearenguga, hinnata lapse vaimset ja hingelist arengut ning meelte arengut, mis on tunnetuslikud. Hoolikalt planeeritud keskkond julgustab last arvamust avaldama, algatama ja looma. Õpetaja peab tekitama lapses huvi, ergutama laste loovust, uudishimu, kujutlus- ja algatusvõimet ning laps peab saama teha, mis talle meeldib ja huvi pakub. Õpetaja ise peaks olema laia silmaringiga loovisiksus,
Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatustegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine Juba enne või vahetult pärast lapse sündi märkavad raskemaid puudeid kõigepealt arstid ja lapsevanemad. Perekonna juhendamist ja vajalikke lisateenuseid koordineerivad esialgu meditsiiniasutuse spetsialistid ja kohaliku omavalitsuse esindaja (sotsiaaltöötaja). Lapse erivajadusi
Nii õpib laps oma kogemuste, tähelepanekute ja huvide kaudu. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud üldõpetust kui ühte õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtet ning tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsituse põhimõtteid rakendatakse tänapäeva lasteasutuses. Samuti leiame seoseid rühma õppe- ja kasvatustegevuse paragrafist. Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides. Olulised punktid: LÕIMIMINE kui üldõpetuse alus – üldõpetuse põhimõtteks on siduda üksikud valdkonnad keskseks teemaks nii, et erinevatest tegevustest moodustuks ühtne tervik. Rahvusvaheliselt nimetatakse seda integreerimiseks, kuid KELA RÕKis (2008) mõistetakse seda kui lõimimist. VAATEÕPETUS ehk KODULUGU on üldõpetuse aluseks ja kesksuseks. Selle sisuks
lapsevanema frustratsiooni, madalat motivatsiooni ning ärevust. Vanemlikud oskused, enesetõhusus ning rahulolu on omavahel tugevalt seotud. Vanemlik enesetõhusus (parenting self-efficacy)- lapsevanema usk oma võimetesse organiseerida ning saavutada teatud ülesandeid, mis võimaldavad saavutada edu lapse arengus ja tema kasvatamisel. Vanemlik enesetõhusus on aga tihedalt seotud vanemlike oskustega. Vanemlik enesetõhusus mõjutab lapse kujunemist nii otseselt kui ka kaudselt läbi kasvatustegevuste ning käitumise. Vanemlikku enesetõhusust saab tõsta vanemlike oskuste parandamise ja vanemluse toetamise läbi. Madalama enesetõhususega lapsevanemal on keeruline olla efektiivne vanem ning tulla toime lapse kasvatamisega seotud väljakutsetega. Uurimistulemus: isad tunnevad suuremat vanemlikku rahulolu kui emad- isade jaoks on olulisem rahulolu vanemliku rolliga ning emade jaoks pigem vanemlik enesetõhusus.
annaabi.ee 
