arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu. Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängija õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt nädala temaatikale. Vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning tervist. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: kavandada oma tegevust, teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud
tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. - Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja. § 4. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted, 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; - õpetaja roll on ju luua lapsele õppimiseks sobiv keskkond. § 5. Õpikäsitus, (4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; 3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; - konstruktivistlik õppimiskäsitlus põhineb ka sellel, et õppija ise seostab uued teadmised varasematega ja oskab neid ka kasutada. Merit Miljaste, LÕE-2
ilmus 1962.a ajakirjas The Journal of American Medical Association.Selle revolutsioonilise artikli põhiliseks autoriks oli Henry Kempe.See uuring tõi käibele pekstud lapse sündroomi mõiste.Viimasel paarikümnel aastal väärkohtlemise uuringute front üha laieneb, süveneb rahvusvaheline koostöö ja intensiivistuvad praktiliste lahenduste otsingud.Mõistete ,,laste kehaline väärkohtlemine" ja ,,laste kehaline karistamine" eristamine on osutunud raskeks.Praktilises kasvatustegevuses kipuvad need kaks nähtust ühte sulama. Cathy Spatz Widomi uuring Oma klassikaliseks saanud uurimuses võeti vaatluse alla, ligikaudu 25-ks aastaks, 1575 last.Lapsed jagunesid kaheks:väärkohtlemise all kannatanud ja väärkohtlemise all mittekannatanud lapsed.Uurimuse põhiküsimuseks sai, kui paljud väärkoheldud lapsed satuvad hiljem kuritegelikule teele.Võrreldi kontrollrühma näitajatega.Väärkoheldud lastel
3) “Gaben” (annid) süsteem 4) Loodusmetoodika Eesti koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on õppimiskäsitusena nimetatud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust. - Võrdle P. Põllu ja J. Käisi tegevust ja pedagoogilist pärandit. Millised on sarnasused ja millised erinevused? P.Põllu ja J.Käisi tegevuse sarnasused: Peeter Põld on suurimaid eesti rahva kasvatajaid. Johannes Käis sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees
kõik ju teaduslikul teel välja töötatud selleks, et aidata lapsel kõige paremini teadmisi omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega võib kasvatustegevust pidada teaduseks kasvatusteaduseks ehk pedagoogikaks. Kunst on midagi sellist, mida inimene on loonud vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks. Kõigepealt tekib kunstnikul uue teose loomiseks mingisugune idee (nt poeedil kirjutada luuletus), seejärel ta teostab selle ning lõpptulemust nimetataksegi kunstiks. Kui küsida esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt tänaval mis on kunst, siis seostuks saadud vastus ilmselt maalide, skulptuuride või arhitektuuriga
korda õues. Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une- ja söögiaega ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi. Päevakava peab olema lasteasutuse rühmas nähtaval kohal. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid, näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste kaasamine eeldab, et tegevuste
M. Veisson, T. Kuurme. Ülevaade väärtustest, väärtuskasvatusest ja moraalist. M. Müürsepp. Väärtuste kujundamine keele ja kõne õpetamise ja lastekirjanduse kaudu. M. Lage. Väärtuskasvatus ja matemaatiliste oskuste arendamine. I. Timotsuk. Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. E. Vahter. Väärtustades last ja kunsti. M. Muldma. Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. T. Peterson, S. Suur, T. Õun. Väärtused lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses. J. Valge. Keelelised väärtused väärtusarendusprotsessis. L. Tuuling. Multikultuurne kasvatus ja väärtuste kujunemine. K. Vinter. Meedia väärtuste kujundajana. L. Gross, I. Kivilo, A. Ugaste. Mängud väärtuskasvatuses. P. Ülavere. Väärtuskasvatus Tallinna Lasteaia Kikas kogemuse põhjal. M. Põlluste. Pärnu Lasteaia Päikesejänku väärtuskasvatuse programm,, Väärtusega väärikamaks". Suurepärane raamat just näidiste tõttu. Leidsin vajalike nõuandeid enda planeeritud
tõlgitud ilukirjandus ajaviitekirjandus perioodika, raamatukogundusalane kirjandus. Vastavalt vajadusele ja võimalustele ka võõrkeelsena. 32. Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad? Põhikoguks: teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid ning õppe- ja kasvatustegevuses vajalikke pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud eri keeltes, liiki ja laadi teavikuid ning perioodikat. Õppekirjanduse koguks: Valitsuse poolt kehtestatud riikliku õppekava täitmiseks vajalike teavikute kogu, mille moodustavad õpikud ning õppematerjalid ja nende komplektid. 3-6 aastat aine õpilased ja õpetajad 33. Mis põhjusel teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist?
näitlikkuse, huvitavuse printsiibid Mängulisuse printsiip. } Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks } Mängimisvajadus on lapse üks põhivajadusi, mängus laps õpib mõistma maailma, erinevaid olukordi, kogeb erinevaid tundeid ja õpib oma tegevust suunama. } Seega on mäng tegevus, mille kaudu laps kõige paremini ümbritsevat maailma kogema ja tundma saab õppida. Aktiivse õppimise printsiip. } Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. } Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades } Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima. Jõukohasuse individualiseerimise printsiip.
serverites nimetusi. 33. Mis põhjusel teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist? Kogudest, andmebaasidest või kataloogist kustutatakse teavikud mis on aegunud, lagunenud või mida on liigselt. 34. Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad? o Põhikogu: Teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid ning õppe- ja kasvatustegevuses vajalikke pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud eri keeltes, liiki ja laadi teavikuid (raamatud, käsikirjad, auvised, elektroonilised teavikud jm) ning perioodikat (ajakirjad ja ajalehed). Põhikogus võib vajadusel moodustada lugemissaali ja laenutusosakonna kogusid. o Õppekirjanduse kogu - teavikute kogu, mille moodustavad õpikud ning õppematerjalide komplektid (õpetajaraamat, auvis jms). 35
2 korda õues. Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une- ja söögiaega ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi. Päevakava peab olema lasteasutuse rühmas nähtaval kohal. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid, näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste
kõikelubavad vanemad. Erinevad uurimused näitavad aga, et vanemate käitumise erinevad kombinatsioonid (armastus-vaenulikkus, keelamine-kõikelubavus) loovad lastele eelsoodumuse 7 erinevate isiksusetüüpide kujunemiseks. Kõige selgemini tulevad need esile lastel, kelle vanemate kasvatusviis on mõlemas mõõtmes äärmuslik. (Krull 2000: 147-148) Enamik vanemaid väldib äärmusi. Sageli ei ole vanemad ka oma kasvatustegevuses kuigi järjekindlad ja sel juhul ei tule nende kasvatusstiili mõju teravalt esile ning kasvatustulemusedki ei ole eriti prognoositavad. Mõnikord võib lapse isiksuse eripära (st tema sünnipärane soodumus) tugevasti mõjutada vanemaid ja seeläbi vormida nende kasvatuseelistusi. (Krull 2000: 148) Mõni vanem võib oma esimesse lapsesse (nt poissi) suhtuda liiga õrnalt ja leebelt, ostes talle ka palju nukke, sest nad ootasid esimeseks lapseks tüdrukut
direktor või volitatud isik). Vormi kehtestab direktor lasteasutuse õppekavas. Kaardile märgiakse lapse lasteasutuses viibitud ajaperiood. Andmeid säilitatakse lasteaias 5 aastat. 9. Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid. · Mängulise õppimise printsiip laps õpib peamiselt mängu kaudu. Mängu kaudu õpib ta ümbritsevat maailma kogema ja tundma. (Fröbel) · Aktiivse õppimise printsiip laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ja tunneb tegutsemisest rõõmu. Laps õpib eelkõige aktiivse tegvuse käigus. (Piaget, Käis) · Eluläheduse printsiip last motiveerib, kui tegevus lähtub tema enda kogemustest ja elust. Õppe- ja kasvastustegevus seostatakse kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. (Käis)
kõikelubavad vanemad. Erinevad uurimused näitavad aga, et vanemate käitumise erinevad kombinatsioonid (armastus-vaenulikkus, keelamine-kõikelubavus) loovad lastele eelsoodumuse erinevate isiksusetüüpide kujunemiseks. Kõige selgemini tulevad need esile lastel, kelle vanemate kasvatusviis on mõlemas mõõtmes äärmuslik. (Krull 2000: 147-148) Enamik vanemaid väldib äärmusi. Sageli ei ole vanemad ka oma kasvatustegevuses kuigi järjekindlad ja sel juhul ei tule nende kasvatusstiili mõju teravalt esile ning kasvatustulemusedki ei ole eriti prognoositavad. Mõnikord võib lapse isiksuse eripära (st tema sünnipärane soodumus) tugevasti mõjutada vanemaid ja seeläbi vormida nende kasvatuseelistusi. (Krull 2000: 148) Mõni vanem võib oma esimesse lapsesse (nt poissi) suhtuda liiga õrnalt ja leebelt, ostes talle ka palju nukke, sest nad ootasid esimeseks lapseks tüdrukut
nii mulle kui ka lapsevanemale. 3 1. Piiride seadmise mõttest ja mõttetustest Ikka ja jälle on küsitud: ,,Kas tohin lastele piire määrata?" või ,, Kuidas teha lastele selgeks, kus on minu piirid?". Silma hakkab, et mõistet ,,piir" seostatakse ikka negatiivse sisuga- kehalise vm karistuse, hoiatuse, keelu, moraalijutluse, millestki ilmajätmise ja pideva ,,ei"-ga. Selle taga peitub ebakindlus kasvatustegevuses, puudulik eneseväärikus, vähene usk oma võimetesse- aga ka vajadus igikehtivate normide ja väärtuste ning alati toimivate retseptide järele. Kahtlemata saab kõikjal ette tulevaid raskusi kasvatustöös põhjendada väärtuste ja normide ebamäärasusega igapäevases kasvatuspraktikas (ja seda mitte ainult piiride seadmise seisukohalt), samuti omaenda ja kõikvõimalike muude kasvatusstiilide ning ekspertide arvamuste vastandamisega
See oli hea põhjus need raamatud uuesti kätte võtta ja neid sirvida. Nendest 20st raamatust oli minu lemmik Mathew Price "Lugusid pisipõnnidele". See raamat on minu arvates väga mitmekülgne ning raamatu lugemise ja vaatamise juurde saab last nii hästi kaasata. Näiteks jutuga vastavalt koos liigutusi teha. See hoiab lapse huvi ning ta soovib seda raamatut ilmselt siis veel vaadata. Seda raamatut on hea ka õppe- ja kasvatustegevuses kasutada, kuna see on nii mitmekülgne. Täiskasvanu saab ise juttu lugeda, laps saab seal ise piltide põhjal lugusid jutustada. Samuti jutu ajal liigutusi kaasa teha jne. Ma arvan, et kõiki raamatuid on võimalik kasutada töös lastega. Enamjaolt on ju laste raamatud ja jutud õpetliku sisuga, mille kaudu saab lastele teadmisi, oskusi ja kogemusi edasi anda. 23
puudutavad käsitusi. Emaks saades märkavad paljud naised vastuolu müütide ja tegelikkuse vahel ning see viib pettumuseni, milles naine sageli süüdistab ennast. ,,Mul peab midagi viga olema" Kasvatusteadvus Kasvatusteadvus Sellega viidatakse kasvataja teadvuse seisundile, millele on tüüpiline teadlikkus tegutsemisest kasvatajana ja sellega seotud vastutusest ja õigustest. Kasvatusteadvus on alati vaimne nähtus ning selle kvaliteet väljendub mh kasvatustegevuses. Teadvustamine Teadvustamine õpetuste, teooriate või mõistete omandamine. Enda mõtlemise jälgimist võib nimetada eneseteadvuseks. Kasvatusteadvuse peamised valdkonnad 1. Kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See teadvuse valdkond on allutaud inimliku kasvu eesmärgile ja seega seotud liigutuse kolmanda 19 punktiga
annaabi.ee 
