Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel. See puudutab ka koolitust ja kasvatust. Otsuste tegemist toetavaid uurimusi tehakse tänapäeval eriti palju hariduse valdkonnas. Kasvatusteaduseid võib jagada kahte ossa: Mikrotasand e indiviiditasandi uurimus, mis on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasand e ühiskonnatasandi uurimus, mis on suunatud kasvatus- ja koolisüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. TEADUS, VÄÄRTUSED JA EETIKAKÜSIMUSED KASVATUS JA ÜHISKONNA ARENG MUUTUVAD ARUSAAMAD LAPSEPÕLVEST KASVATUS VANAL AJAL NING KREEKA HUMANISM UUSAJA KASVATUSIDEED JA PEDAGOOGILISED SUUNAD
valdkondade vahel. 6. KOOLI JUHTIMINE Kooliselts, õpetajate kolleegium, kooli nõukogu ja kooliseltsi juhatus. Waldorfkooli kasvatuse eesmärgiks on ühelt poolt individuaalsete joonte ja teisalt inimese liigiomaduste teostamine muutuvates ühiskondlikes tingimustes. Koolikasvatuse eesmärke, vorme ja sisu analüüsides võetakse aluseks teatud arusaam inimesest ja informatsioon maailmas valitsevatest tingimustest. Waldorfpedagoogika inimesekäsitus annab kasvatustegevusele tervikliku lähtekoha ja ühtlustab eesmärgid ning praktilise tegevuse. Nii püsivad kasvatuse kriteeriumid suhteliselt sõltumatuna muutuvates ühiskondlikes oludes. Waldorf kooli eesmärgiks ei ole õpilastele antroposoofilise vaimuteaduse õpetamine, vaid soodsa põhja loomine inimese vabale vaimsele kasvamisele, mis jätkub kogu elu. Waldorf kool ehk Steiner kool sobib igati tänapäevasele lapsele,
Kasvatusteadusliku uurimuse ülesanne on selgitada, milles seisneb kasvatuse, koolituse ja õpetuse mõju olemus. Kasvatusteaduse võib jämedalt liigitades jagada kahte ossa: · mikrotasandi ehk indiviiditaseme uurimus, kus uurimus on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste vastastikuste mõjusuhete uurimisele · makrotasandi ehk grupitaseme uurimusi, mis on suunatud kasvatus-ja koolitussüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada probleemidele nendes. Samuti püüab ta selgitada kasvatuse kohta esitatud mõtteid ja käsitusi. Kasvatuse ajalugu on tähtis valdkond, kuna see aitab meil mõista tänapäeva nähtusi. Didaktika ehk õpetusõpetuse võib jagada kahte ossa: õpetus- ja õppimisprotsessi ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks
Kasvatusteaduse põhiküsimus on- kuidas saame suunata ja toetada inimese kasvu, arengut ja õppimist. Kuidas on nende nähtustega seotud kasvatus, koolitus ja õpetus? Kasvatuslik uurimistöö peaks olema tugevalt eesmärgipärane. Uurimistöö võib olla teoreetiline ja praktiline. Teadus ja uurimispõhist arendust on peetud väga tähtsaks – püüe süstematiseerida kooli ja kasvatusega seotud teadmisi. (mikro ja makrotasand) Kasvatusfilosoofia loob aluse kasvatustegevusele, ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega.
Üldisemalt võime jagada kasvatusteaduse kahte ossa. On mikrotasandi ehk indiviiditasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele, ning makrotasandi ehk ühiskonnatasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Ka kasvatuspsühholoogia ja kasvatussotsioloogia uurimisobjektid jagunevad selle jaotuse järgi. Aga praktikas piirid hägustuvad. Alused. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada neis kerkivate probleemidele. Kasvatusfilosoofias rõhutatakse kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes, sellegi suhtes, mida oleme oma igapäevases elus harjunud pidama endastmõistetavaks. Kasvatuse ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Siin on uurimisobjektiks möödunud
annaabi.ee 
