tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse laiahaardelisuse kohta maakeral arvatakse olevat 30 miljonit õpetajat ning koolitusele kulutatakse iga aasta umbes 600 miljardit dollait. Sellest summast on suuremad vaid sõjalisel eesmärgil tehtud kulutused. Peatükk lõpeb kasvatusteaduse ja väärtuste seoste ning kasvatusteadusliku uurimistöö eetiliste probleemide käsitlusega (inimene uurimisobjektina ja inimväärtus, tulemuste kasutamine, üldine heaolu). Neljas peatükk juhatab lugeja kasvatuse ja kasvatusteaduse ajalukku. Ülevaates liigutakse primitiivsetest ühiskondadest ja varasest kasvatusest kreeka himanismini ja seejärel uusaja kasvatussuundumusteni. Selles peatükis peatutakse ka Soome kooliinstitutsiooni tekkel ja kasvatusteaduse ajalool. Arvan, et material on antud segamini. Aga kõige tähtsamad nimed
hulka ja järgivad uurimistöö koostamisel ja vormistamisel neile omast traditsiooni. Vajadus taolise materjali järele johtub eelkõige kasvatusteaduste eriala spetsiifikast. Tänapäevane kasvatusteaduste süsteem haarab endasse suure hulga erinevaid kasvatusteaduslikke ja pedagoogilisi distsipliine, alates üldkasvatusteadusest, andragoogikast ja eripedagoogikast ning lõpetades ainedidaktikatega, lisaks kasvatusfilosoofilise sisuga uurimused. Kõiki neid distsipliine ühendab kasvatusteadusliku probleemi nägemine. Kasvatusteadustele on omane ka paradigmaatiline ja kontseptuaalne mitmekesisus, kasvatusteaduslik uurimistöö võib olla nii uurimusliku kui arendusliku iseloomuga. Seetõttu kerkib tihti küsimus, kas antud töö on kasvatusteaduslik. Käesolev juhend peab silmas mõlemat aspekti ja on mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni.
Kasvatusteadus tegeleb erinevate probleemide ja nähtustega ning seal on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Kasvatusteadust võikski lühidalt määratleda kui kasvatust ja õpetamist uurivat teadust. Kasvatusteaduse eetika keskne mõiste on inimväärikus. Lapse ja areneva noore elu peab kaitsma ja talle peab pakkuma soodsaid arengutingimusi. Kunagi ei tohi teda allutada vahendi rolli. Kasvatusteadusliku uurimuse ülesanne on selgitada, milles seisneb kasvatuse, koolituse ja õpetuse mõju olemus. Kasvatusteaduse võib jämedalt liigitades jagada kahte ossa: · mikrotasandi ehk indiviiditaseme uurimus, kus uurimus on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste vastastikuste mõjusuhete uurimisele · makrotasandi ehk grupitaseme uurimusi, mis on suunatud kasvatus-ja koolitussüsteemidele.
vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi
Külastatud aadressil http://www.ict.mic.ul.ie/adult_ed/overview.htm. Fisher, R. 1999. Head Start: How to Develop Your Child´s Mind. London: Souvenir Press. Kadajas, H.-M. 2005. Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: Tallinna Ülikool. Rajaleidja. Õpiharjumused. Külastatud aadressil www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Toolehed/.../Opiharjumused.doc. Liimets, A. 1999. Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Tomusk, V. 1991. Õpistiilid. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 22 LISA 1. Õpiharjumuste küsimustik Tere! Olen Erki Pääro Kiviõli 1. Keskkooli 11. klassi õpilane. Minu uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada meie kooli õpilaste õpiharjumused ning teha ettepanekud,
3. Lapse õigusi puudutavad küsimused. 4. Autoriteeti ja kasvatuses kasutavaid karistusi puudutavad küsimused. 5. Usulist ja moraalikasvatust puudutavad küsimused: siin on kõige olulisemad maailmavaate ja veendumuse küsimused, moraalireeglite õpetamine ja nn indoktrinatsiooniprobleem. 6. Vabaduse ja sunni küsimused kasvatuses. 22 7. Kasvatusteadusliku uurimistöö eetikat puudutavad küsimused. Kasvatuseetika nõuded Inimõigused lähtekohana. Kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõiguste problemaatikaga. Lidqvist (1978) on rühmatanud eetika üldised lähtekohad järgmiselt: 1. Inimene on vähemalt teatud piirini vaba olend, keda võib pidada vastutavaks oma tegude eest. 2. Ühiskonna liikmena kuulub igale inimesele olulisi õigusi ja kohustusi. 3
http://www.m-w.com/dictionary/ Kvalitatiivsed andmed Moist, J. (Interviewer) & Guy, R. (Interviewee). (2006). Mrs. Rose Guy. [Interview transcript]. [2010, January 10]. http://www.aliveintruth.org TÄIENDAV KIRJANDUS Järgnevalt on toodud allikad, mille abil saab põhjalikumalt tutvuda üliõpilastööde ülesehituse, kasutatavate meetodite ja andmeanalüüsi võtete ning järeldamisviisidega. Kõik allikad on kättesaadavad TLÜ Akadeemilise raamatukogu lugemissaalides Üldised käsitlused kasvatusteadusliku uurimistöö kohta Babbie, E. (2007). The Practice of Social Research. Belmont; Thomson Wadsworth. Bryman, A. (2008). Social Research Methods. Oxford: Oxford University Press. Creswell, J. (2005). Educational Research. Planning, Conducting and Evaluating Quantitative and Qualitative Research. Upper Saddle River: Pearson, Merrill, Prentice Hall. Krathwohl, D. (2004). Methods of Educational and Social Science Research. Illinois: Waweland Press.
puudutavad eesmärkide ja vahendite suhet, puudutavad samuti eetilisi probleeme 2. kasvatuskohustust ja kasvatusõigust puudutavad küsimused; õpetaja rolli ja ametit puudutavad küsimused 3. lapse(inim)õigusi puudutavad küsimused 4. autoriteeti ja kasvatuses kasutatavaid karistusi puudutavad küsimused. 5. usulist ja moraalikasvatust puudutavad küsimused; maailmavaate ja veendumuste küsimused, moraalireeglite õpetamine ja nn indoktrinatsioon 6. vabaduse ja sunni küsimused kasvatuses 7. kasvatusteadusliku uurimistöö eetikat puudutavad küsimused (Hirsjärvi, Huttunen, 2005: 69) • õppe- ja kasvatustegevuseks valitud meetodid peavad kahtlemata arvestama eelpool toodud eetilisi küsimusi • rühma päevakavast oleks mõistlik kinni pidada, kuid sundida last õppetegevuses osalema n-ö iga hinnaga on lubamatu (sunniküsimused kasvatuses) • iga last tuleb võtta kui indiviidi ja valitud õppe- ning kasvatusmeetodid ei tohi mitte mingil juhul alla suruda lapse õigusi ja
Teadmiste teine liik on taipamisel põhinevad teadmised, mõistuse ärakasutamine, õpitust arusaam. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada, mis suusnas kasvatada. Kasvatuse sisu ja vorm kujutab endast ajalooliselt muutuvaid nähtusi. Teadust vaadeldakse kui teadmisi, loovat tegevust, protsessi Kasvatusteadus tegeleb mitmete probleemide ja nähtustega. Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitegevuse teoreetilisi aluseid. Kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. Traditsioon määratleb tavade või uskumuste kogumit. Kasvatusteadus on filosoofiline (tänapäeval võib olla ja psühholoogiline , sotsioloogiline) Kasvatusteaduse põhiküsimus on- kuidas saame suunata ja toetada inimese kasvu, arengut ja õppimist. Kuidas on nende nähtustega seotud kasvatus, koolitus ja õpetus? Kasvatuslik uurimistöö peaks olema tugevalt eesmärgipärane. Uurimistöö võib olla teoreetiline ja praktiline.
Niglas (2003: 39), kes on analüüsinud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite vahekorda sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös rõhutab, et kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekord on nii eilses kui tänases uurimistegelikkuses tunduvalt komplitseeritum kui paradigmaatiline vaateviis seda eeldab. Seega praktikast lähtuvalt ei ole õige kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist vastanduvateks pidada. Kui eesmärgiks pidada sotsiaal- ja kasvatusteadusliku uurimuse kvaliteeti, siis tundub siiski mõistlikum kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevuste rõhutamise asemel rääkida paljudest uurimisstrateegiatest, mis omavahel võrreldes leiame nii sarnaseid kui erinevaid jooni ning enam tähelepanu pöörata erinevate metodoloogiliste etappide kooskõlale: Uurimisprobleem Meetodid (disain) Järeldused. Lugeda Lisa 2. Niglas, K. 2003
annaabi.ee 
