Kasvatus tähendab eesmärgipärast väljaspoolt tulenevat sekkumist, loomulikku arenguprotsessi. Kasvatamise põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises. Kasvatus on kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. (Loengumaterjal, Kasvatustöö ja probleemid, 2011). On olemas kasvataja- teadmiste edasiandja ja arendaja ning kasvandik- teadmiste ja oskuste vastuvõtja ehk areneja iseseisvaks eluks. Missugune on kasvatussuhe tänapäeval? Kuidas saab analüüsida kasvatamise efektiivsust? Erinevad kirjanduslikud allikad kinnitavad selgelt, et on olemas kasvataja ja kasvandik- kaks erinevat mõistet ja samas nii sarnast. Vahe on selles, et üks annab ja teine saab. Kas saab anda kui vastuvõtja keeldub sellest- siinkohal siis kasvatusest? Ei saa. Midagi kellelegi vastu tahtmist selgeks ei tee, kasvatuse ja suhete kvaliteeti ja tõhusust mõjutab kindlasti üksteise usaldus, koostöö ja mõistmine. Me tahame
Meile kirjutatakse ette reeglid, me peame vastame erinevatele ootustele ja töötama nii, et meie kasvatatavad vastaksid ka kellegi seatud ootustele. Kõik lapsed on väga erinevad ja igaühele peab isemoodi lähenema, vastavalt sellele, mida ta vajab. Hirsjärvi ja Huttuneni arvates iseloomustab head kasvatussuhet ennekõike vastastikune austus ja usaldus. Nad peavad ideaalsele kasvatajale vajalike üldiste omaduste otsimist teisejärguliseks. Kuna tugev ja toimiv kasvatussuhe tekib vaid kahe inimese interaktsioonis, ei piisa ainult headest omadustest või tahtejõust, vaid kasvataja peab oma seisuse justkui iga kasvandiku juures eraldi välja teenima. (Hirsjärvi & Huttunen, 2005, lk 46-47) Seega heal suhtel peab olema kahe inimese vahel kannatlikkus, õigustunne ning tagasihoidlikkus. Kasvatuse abil vormime inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisiti öeldes täiuslikuks. Kuid kas see on õige? Kasvatus kestab inimese eluea lõpuni, see ei kesta vaid nii
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks
...........................................................................................13 Kasvataja tegevus..........................................................................................................................13 Kasvataja....................................................................................................................................13 Kasvatusalased teadmised, kasvatusoskus, kasvatustahe..........................................................13 Kasvatussuhe.............................................................................................................................13 Ideaalne kasvataja......................................................................................................................14 Mentor........................................................................................................................................14 Vanemlus kui psühholoogiline ja sotsiaalne nähtus.................................
värske ja müüa ütleb et ei ole). Paarisuhetel oluline osa solidaarsuse kujunemisel laiemas ühiskonnas (n.perekond). Paarilised on: 1) seksuaalsuhe; 2) sugulussuhe (Tädiga on paaris sugulussuhe, mis siis et võib olla mitu tädi); 3) sõprussuhe (sõpru võib olla palju aga kahe inimese vahel on paarissuhe); 4) alluvussuhe(võib olla palju alluvaid kui iga alluvaga on paaris suhe); 5) abistamissuhe; 6) kasvatussuhe; 7) teenindussuhe (teenindaja-teenindatav). SOTSIAALNE RING - inimeste vaba ühendus, milles ei ole püsivaid sotsiaalseid sidemeid. A: 100/ AU: 100 1) KONTAKTNE ring - regulaarselt kohtuv ja omavahel suhtlev inimeste seltskond (rongis, bussis, turul jm.). Tekib tutvus, vahetatakse arvamusi, hinnanguid mitmes valdkonnas. 2) KOLLEEGIDE ring - ühes asutuses töötavate, koos õppivate, ühist huviala omavate inimeste seltskond
annaabi.ee 
