kasvanud ja pole loodud tugevat emotsionaalset kliimat. Näiteks ütles ta Annale, et ehk pole neil üldse mõtet koos olla, sest tema ei saa ju talle head tulevikku pakkuda või äkki pärib ta isa halvad geenid. Loomulikult on siin oluline ka see, et Toomas oli vaid 12-aastane, kui ema ta juurest ära läks. Sellises eas laps vajab mõlema vanema toetavat käitumist, nii saab ta tunda end armastatuna. Samuti polnud vanemlike kasvatusstiilide puhul tegemist ainult ühe stiiliga. Kohati oli tegu asjasse mittepühendunud ehk hooletute vanematega – nii kontroll, kui soojus on madal. (Baumrind 2008, Karton 2015). Toomas ei saanud kordagi tunda, et ta oleks normaalses peres, kus temast hoolitakse. Isa jõi kogu aeg ja pahandas poisiga. Teda ei huvitanud, mida poiss vabal teeb ja kuidas tal koolis läheb. Ka ema ei hoolinud Toomasest, ta polnud talle isegi helistanud.
Tunnetest arusaamise areng lapsel. Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles. Aktiivse kuulamise ja lapse tunnete peegeldamise tähtsus. Mida vajab laps emotsionaalse turvatunde arenguks? Seosed lapse tundeelu arengu ning motivatsioonilise arengu ja enesehinnangu vahel? Kodu ja lasteaia roll lapse emotsionaalses arengus, enesehinnangu ja mina-pildi kujunemisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 92-103 7. Loovuse areng. Erinevate kasvatusstiilide mõju lapse arngule. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 238-246. Laps ja lasteaed, lk.117-121. Loengumaterjalid ja Katrin Kaljula ettekande refereering. 8. Õppimisprotsess. Õppimise erinevad viisid. Otsene ja semiootiliselt vahendatud õppimine. Mõistete kujunemine lastel. Õppimine analoogia alusel. Õppimine läbi tegevuste (vaatlus, täskasvanutega ja eakaaslastega tegutsedes, mängides). Mängu tähtsus lapse arengus. Erinevad mängu liigid. Mängu tähtsus õppimisel.
Selle taga peitub ebakindlus kasvatustegevuses, puudulik eneseväärikus, vähene usk oma võimetesse- aga ka vajadus igikehtivate normide ja väärtuste ning alati toimivate retseptide järele. Kahtlemata saab kõikjal ette tulevaid raskusi kasvatustöös põhjendada väärtuste ja normide ebamäärasusega igapäevases kasvatuspraktikas (ja seda mitte ainult piiride seadmise seisukohalt), samuti omaenda ja kõikvõimalike muude kasvatusstiilide ning ekspertide arvamuste vastandamisega. Suur valik pakutavat kirjandust ei hõlbusta laste kasvamist, vaid teeb tihti nõutuks ja võimetuks. Tunne, et ,,iialgi pole võimalik õigesti ega kõigi meele järele teha", paneb mõnel juhul vastusest loobuma, veeretades selle terapeutide, meditsiini- või pedagoogikaekspertide kaela, kes igale küsimusele enam vähem sobiva vastuse peaksid leidma. 1.1 Kes saab piire seada
Seetõttu on 10 otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2. autoriteetsed ehk demokraatlikud vanemad; 3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk
Seetõttu on otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2. autoriteetsed ehk demokraatlikud vanemad; 3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad.
Ilmselt töötab vanemate mudel sellisel juhul vastu sõprade mudelile. Kui laps peab ennast pere osaks ja identifitseerib ennast vastavalt. Lisaks, kui lapse-vanema side on kindel, siis ta tunneb end armastatuna, on enesekindlam, kõrgema enesehinnanguga, ja see võimaldab paremini kaaslastele ,,ei" öelda. Vanematega seotud puhvrid. Ema peaks olema normaalne ja mitte tarvitama narkootikume, olema kindel, turvaline konventsionaalne ema. Kas te olete kõik tuttavad Diana Baumrindi kasvatusstiilide teooriaga? Seda on palju uuritud, küll mitte enam viimasel ajal, kuid on leitud, et tema minnalaskev või lubav (ehk siis liberaalne) kasvatusstiil on seotud rohkem narkootikumdide tarbimisega hiljem. www.narko.ee on ametlik sait, kus antakse noortele adekvaatset teavet narkootikumide, nende mõju, loobumisest abistamise jms kohta. See on üks tugisammas Eesti narkoennetuspoliitikale. Eesti narkoennetus muutus olulisemaks peale HIVi-epideemiat aastal 2000. Enne seda tegeldi
vanematele. Hästi palju uuritakse isesesivust just vanemate suhtes. Iseseisvus vanematest ja eakaaslastest on erinevad asjad. Vanemate kasvatusstiilid: AUTORITAARNE ehk AUTOKRAATNE Tüdrukud > sõltuvaks Poisid > agressiivseks AUTORITEETNE ehk AUTORITATIIVNE LUBAV ehk MINNALASKMISSTIIL ÜKSKÕIKNE ehk HOOLETUSSEJÄTTEV ehk EIRAV Teismeliste puhul vaadeldakse kasvatusstiilide puhul: kas ja kui palju arvestatakse lapsega, tema arvamusega. Hea on koos otsustamine. Käitumise kontroll: *psühholoogiline kontroll vs. autonoomia *range vs. lõtv kontroll Käitumise kontroll vanemate käitumine, mille eesmärgiks on reguleerida lapse käitumist vastavalt perekonnas kehtivatele ja sotsiaalsetele normidele: Teadmised lapse elust, jälgivad lapse tegevust: kus laps õhtuti käib, kus ta on pärast
vahendajana. Last ümbritsevas keskkonnas juhendajad ja kasvatajad on oma, isiklike omaduste kaudu ühiskonna väärtuste ja traditsioonide kandjad. Neid toetavad selles ühiskondlikud organisatsioonid nagu pere, kool, abielu ja lastehoid. Tiia Tulviste on uurijana osalenud rahvusvahelistes pereuuringutes. Antud kontekstis pakub huvi väärtuste ja kasvatusstiilide võrdlev uuring eesti, soome ja rootsi peredes. Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena Eriksoni järgi igas uues eluetapis erinevaid arenguväljakutseid, millega toimetulekut temalt oodatakse. Need väljakutsed määratlevad liikumise ühiskonda.. Nende väljakutsete mõte on selles, et nad Näiteks tuleb täisealiseks saaval noorel panevad inimest tegema
annaabi.ee 
