Platoni poliitiline õpetus
tegevus ei ole seadustega piiritletud, mis takistab siis neid oma vimu
kasutamast iseenda huvides hiskonna huvide arvelt. Poliitiline kogemus
petab, et igasugune vim korrumpeerub, ent absoluutne vim korrumpeerub
absoluutselt. Platoni jrgi ei saa siin aga korruptsiooni tekkida. Seda videt
tehes toetub Platon Sokrateselt pritud eetilise intellektualismi veendumusele:
keegi ei toimi teadlikuna voorusetult kui niisugune toimimine aset leiab,
siis ainult teadmatusest. Tnu eelpool kirjeldatud kasvatusssteemile on
igluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad just sellise teadmise
valdajad, mistttu olekski mttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha.
Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus ktkeb Platoni teadmis-
eetika endas ka teadmise ja tegevuse paratamatu seose eeldust, mis vlistab
vimaluse, et keegi kes testi teab hve, ei kituks selle teadmise kohaselt.
Platonlik filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, sellise isiku vim on
paratamatult iglane.