kokku puutub. Kõige lihtsamalt öelduna on see noorema põlvkonna õpetamine vanema põlvkonna poolt, mille käigus antakse edasi väärtushinnanguid, oskusi ning teadmisi. Kitsamas tähenduses on kasvatus pikaajaline (eluaegne) praktiline tegevus, millel on eesmärk kasvatatavatest vormida vaimselt ning füüsiliselt terved kodanikud. Inimest suunatakse sinna poole, mida peetakse ideaaliks. Piltlikult võib öelda, et me sünnime siia ilma nn puhaste lehtedena ning kasvatusprotsessi käigus hakatakse meile ,,peale kirjutama". Aga mis siis on kasvatus kunst või teadus? Et asjas selgusele jõuda peaks uurima kasvatuse, kunsti ja teaduse eesmärke ning seda ,,mskit", mis neid kolme mõistet seob (kui üldse). Teaduse eesmärkideks on uuritava objekti kirjeldamine, seletamine ehk millegi põhjuste väljaselgitamine, ennustamine ehk uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine ning mõjutamine, eesmärgiga inimeste elu paremaks teha.
4. Tasakaalustatult õppe-ja kasvatusprotsessiga toetatakse tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel. Lapse arengu toetamine Areng ja kasvamine toimub: 5.Paindlikult pedagoog kavandab, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, samuti lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest, õppe-ja kasvatusprotsessi ja teeb valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas. Lapse arengu toetamine Laps õpib oma keskkonnas aktiivselt tegutsedes. Õppides kujundab ta uusi teadmisi, sh oskusi, väärtushinnanguid, hoiakuid jm teadmiste vorme ning kujundab ümber nende ja olemasolevate teadmiste vahelisi seoseid. Õppimine toetub: 1.lapse kaasasündinud ja omandatud võimetele; 2. lapse aktiivsusele ümbritseva maailma tundmaõppimisel; 3.teiste inimeste abile ja toetusele.
Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel. -Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine.
sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava) Õppekava on õppimise plaan. Õppekavatöö protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamine ning milles osaleb kogu personal. Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi laps ja tema elundid muutuvad suuremaks. Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes või käitumises. Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes. Päevakava laste elurütmile vastav tegevuste vaheldumine, milles arvestatakse laste vanust.
- Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena. Valdkondi võib liigitada väga mitmel moel. Oluline õppe kavandamise küsimus on ,,Kuidas õpetada?", mitmete autorite arvates on pigem põhilisem küsimus ,,Milliseid kogemusi saab laps õppes osalemisest?" Olulisemad on praktilised kogemused- kolleegide töö vaatlus, olukordade läbimängimine ja ennast lapse rolli asetamine. Süsteemsus ja planeerimine on õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel olulised. Ühe teema käsitlemine eri aspektidest ja eri valdkondade kaudu tagab paremini selle, et iga laps teemaga seonduva omandaks. Lapse kogemustele mõtlemine on oluline osa õppe kavandamisest. Õpikeskkond, õppeprotsess ja selles kasutatav metoodika võib olla väärtuseks iseenesest. Laste tegelemist kõigi valdkondadega saab tagada kirjeldades valdkondade üldisi eesmärke ja konkreetsemaid eeldatavaid arengutulemusi. Lasteaias on õppimine mängu kaudu, tööd tehes
- Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena. Valdkondi võib liigitada väga mitmel moel. Oluline õppe kavandamise küsimus on ,,Kuidas õpetada?", mitmete autorite arvates on pigem põhilisem küsimus ,,Milliseid kogemusi saab laps õppes osalemisest?" Olulisemad on praktilised kogemused- kolleegide töö vaatlus, olukordade läbimängimine ja ennast lapse rolli asetamine. Süsteemsus ja planeerimine on õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel olulised. Ühe teema käsitlemine eri aspektidest ja eri valdkondade kaudu tagab paremini selle, et iga laps teemaga seonduva omandaks. Lapse kogemustele mõtlemine on oluline osa õppe kavandamisest. Õpikeskkond, õppeprotsess ja selles kasutatav metoodika võib olla väärtuseks iseenesest. Laste tegelemist kõigi valdkondadega saab tagada kirjeldades valdkondade üldisi eesmärke ja konkreetsemaid eeldatavaid arengutulemusi. Lasteaias on õppimine mängu kaudu, tööd tehes
on hästi ettevalmistatud kohtumisel, usalduslikus ja sõbralikus õhkkonnas, omavahel arutleda lapse arengu üle, leida lapse arengu jaoks parimad tingimused. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida oma lapsest: anda hinnang lapse arengule; leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides; Ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi; Selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu, lasteaiaõpetaja töö ja lasteaia kohta; Hinnata lasteasutuses toimunud õppe-kasvatusprotsessi tulemusi; Kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamisel; Saavutad usaldussuhe lapsevanematega; Õppida last ja lapsevanemat paremeni tundma, saada teavet lapse kohta: milline ta on kodus, milline on tema iseloom, harjumused ja huvid; Saada kinnitust ja tagasisidet lapse kohta lasteaiarühmas ja lastevanemate ootustest; Otsida ühiselt lahendusi tekkinud probleemidele;
Viimane lähenemine on iseloomulik enamasti Euroopa, eriti Preisi tavadele, esimene Ameerika traditsioonile. 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? Pedagoogilise psühholoogia ülesanne on pakkuda õpetajatele ja kasvatajatele psühholoogia ning sotsiaalpsühholoogia meetoditega kogutud rakenduslikke teadmisi pedagoogilise protsessi olemusest ja seaduspärasustest. Need teadmised esinevad enamasti üksikfaktide, sõltuvusseoste kirjelduste, õppe-kasvatusprotsessi ühte või teist tahku kirjeldavate mudelitena. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid on õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadud teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilaste arengut ja arengupotentsiaali, õppimise seaduspärasusi ning õppimiseks vajalike väliste tingimuste kujundamise võimalusi (õppemeetodite ja vormide kasutamine, õppetööks soodsa õhkkonna ja distsipliini loomine
eeskuju .. ... .. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad
Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mhkmeid jne. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on
täielikult vabad ning peame teatud standarditest kinni pidama. Seega tuleb jälgida, et õpetame seda ka oma hoolealustele. Kindlasti on olemas hea ja halb kasvatus, kuid milline on hea ja milline halb? selle üle võib lõputult diskuteerida. Selge on see, et nagu eelnevalt korduvalt mainitud, ei ole heas kasvatuses võimuga liialdamist. Samas ei pruugi täielik vabadus ka õige valik olla. Hea kasvatus tähendab teejuhiks ja kaaslaseks olemist, kohanedes erinevate olude ja reeglitega kasvatusprotsessi käigus. 4 Kasutatud kirjandus Hirsjärvi, S., & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Kuurme, T. (2003). Kasvatuse võim ja võimetus. Tallinn: TPÜ kirjastus. 5
LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE Pedagoogid tagavad laste eakohase psühhomotoorse arengu, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamise, huvi äratamise aktiivse liikumise ja sportimise vastu, teadmiste ja oskuste omandamise ohutust liikumisest ja liikumise ohutusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse kodu ja lasteaia koostöös. 3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas. Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel. Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi. 4. MÄNGU KAUDU ÕPPIMINE
Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll – majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest tema eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel on olulise tähtsusega, kui pöörata tähelepanu laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemise aluseks olevate rolli eeskujude järele. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Pere, kus on olemas mõlemad vanemad – ema ja isa – tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega (Tuuling 2007).
aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. §6. Pädevuste kujundamine (1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. (2) Riiklik õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist. (3) Kooliõppekava ning õppe- ja kasvatusprotsessi kaudu loob kool tingimused riiklikus õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks. §7. Üldpädevus (1) Riiklik õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist: 1) õpipädevus – suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: 2) tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi
(H. Taba). Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik planeerimise tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. Planeerimine haridusasutuse juhtkonna tasandil (Lasteaia õppekava) 3. Planeerimine õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava) Õppekava rakendamine on koostatud õppekava kasutamine praktikas. Õppekavatöö pikaajaline protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamine ning milles osaleb kogu personal. Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes. Õppetegevus lähtub lapse tegevusest (laps vaatleb, uurib, kõneleb, võrdleb jne.) Õppetegevused on üks võimalus õppimise võimalikuks tegemisele. Õppetegevuste abil kujundab õpetaja eesmärgistatud, süsteemse ja järjepideva teadmiste, oskuste ja käitumisnormide omandamise.
3. INTELLEKTUAALNE ASPEKT KASVATUSES Üldharidus, huvi, vastutus, intellektuaalne kujutlusvõime, kausaalse mõtlemise võime, õpetuse kujundamine tervikust lähtuvalt, õpilase teadvuse ja teadlikkuse areng. 4. ÜLDINE ÕPPEPROTSESS, SELLE DIFERENTSEERIMINE JA PLANEERIMINE Õppetunni ülesehitus 1 8 klassis, õppeprotsess murdeea järel, õppetunni ülesehitus 9 12 klassis, nädala töörütm, kooliaasta rütm, koolipeod, klassiväline tegevus õppe- ja kasvatusprotsessi osana. 5. KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA TÖÖKORRALDUS KOOLIS Õpetajate kolleegium, töögrupid, kodu ja kooli vaheline koostöö, koostöö organiseerimine koolitöö eri valdkondade vahel. 6. KOOLI JUHTIMINE Kooliselts, õpetajate kolleegium, kooli nõukogu ja kooliseltsi juhatus. Waldorfkooli kasvatuse eesmärgiks on ühelt poolt individuaalsete joonte ja teisalt inimese liigiomaduste teostamine muutuvates ühiskondlikes tingimustes
- Ada tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut. - Toetada õpilase enesehinnangut ja toetada edasise hariduse valikuid - Innustada ja suunata õpilast õppima. - Suunata õpetaja tegevust õpilase individuaalsele arengu toetamisel. Reaalne on aga ka uurida kas eelnevalt paika pandud hindamise mõjud vastavad praktikale. Sisehindamise protsess peab tagama pideva kooli juhtimise ning õppe- ja kasvatusprotsessi paranemise. (lk16) Koolis toimiva hindamissüsteemi mõjus on kõrge kui: - Hinded motiveerivad, innustavad ja suunavad õpilast sihikindlalt õppima. Kasks puudulikku hinnet näitab, et ei ole õpilast innutatud piisavalt või on tegemist puuduliku tegevusega. - Hindamine tõstab õpilaste enesehinnagut. Toime tuleku toetamine, reaalsuses toetutakse kogemusele, mis nn tõestab puudulikust hindamisel. (Haloefekt)
tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Tähtsustatakse õpilase huvi kujundamist võimalikult iseseisvalt tegutsemiseks." Järgnevalt need eesmärgid veelgi konkretiseeritakse, jagatakse väiksemateks eesmärkideks: "2.8. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused. 2.9. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimetele vastavalt: 1) kasutama olemasolevaid teadmisi ja oskusi varieeruvates tingimustes; 2) küsima ja uusi oskusi omandama; 3) tegutsema; 4) kasutama oma kaemuslik-kujundilist intellekti, reguleerima emotsioone lähtuvalt oma intellekti arengust; 5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel; 6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga; 7) õppima koostegevuses või juhendatult koos teistega, õppima jälgima kaaslaste ja oma tegevust ning hindama resultaati;
" Kool valmistab noorsugu ette oma otseste eesmärkide jaoks. Freinet kahtleb õpetajate eeldustes õppimisprotsessi aktiivselt mõjutada ja rõhutab pedagoogiliselt rikka õppimiskeskkonna tähtsust. Töö organiseerimine loob uues koolis korra ja distsipliini. Õpetaja on õpilaste suhtes rohkem taustal olev korraldaja ja abistaja kui tugev mõjutaja. Kuigi uuendus peab olema põhjalik, peab ta siiski toimuma tasakaalustatult. Freinet kasvatusmõttes on esindatud eelkõige kasvatusprotsessi metateoreetiline ja kasvatuspraktika tase. Sisu raskuspunkt on selgelt kasvatuspraktika tase. Sisu raskuspunkt on selgelt kasvatuspraktika valdkonnas. Freinet esituse konkreetsuses peitub soosingu saladus tegevpedagoogide hulgas. Püüdlus väljendub siiski peamiselt vaid paatoslike loosungitena ja usuna demokraatliku kooli jõusse. 6. Salo arusaam üldõpetusest Avaliku kasvatuse protsess moodustub Salo arusaama kohaselt kolmest põhitegurist: lapsest, õppekavast ja õpetajast
....... Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Taon perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja ,,ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja
(5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. (7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele. § 4. Pädevused (1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.
objekt olemast objekt. Ma saan temaga üheks ja ei ole enam lihtsalt vaatleja. Ma lakkan olemast kohtumõistja. Millised on eeldused selliseks suhtumiseks? Esimene (audentse elu) eeldus on võime hämmastuda. Lastel on see omadus veel olemas. Nad püüavad neid ümbritsevas uues maailmas orineteeruda, üha uusi asju haarata, et neid tundmaõppida. Nad on hämmeldunud, üllatunud ja suudavad imetleda ja just tänu sellele suudavad nad kreatiivselt vastata. Kui inimesed on kasvatusprotsessi juba läbinud kaotavad nad võime hämmelduda. Nad arvavad, et nad peaksid kõike teadma ja hämmeldumine on vaid nende harimatuse tunnus. Maailm lakkab olemast täis imesi seda võetakse endastmõistetavana nagu ta on. Võime hämmelduda on siiski eelduseks kogu loovale kunstile ja teadusele. Prantsuse matemaatik Raymond Poincare on sõnastanud seda kord väga tabavalt: "Teaduslik geniaalsus on võime, lasta end üllatada." Suur hulk teaduslikke avastusi on just tänu sellele toimunud. ...
mitmekesisusse. (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. (7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele. § 4. Pädevused (1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida
A. Komensky poolt. Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. Koostas esimesena raamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Ta nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. J. Locke rõhutas varase lapseea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Eraldas esimesena lapseea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Rõhutas kasvatusprotsessi olulisust lapse isiksuse kujunemisel. Eriline tähelepanu laste kehalisel kasvatusel ja mõistuse arendamisel. Rousseau töötas välja oma ideed lapse kasvatamisest ja arendamisest (teos ,,Emile ehk kasvatusest"). Leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule. Rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust
kultuurilise identiteedi kujunemist. (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. Esile tõstetud õpilastest täisväärtuslike isikute kujundamine, põhitaotlus pakkuda mitmekülgset arengut, arendavat keskkonda, anda kriitilise mõtlemise oskus, jõuda õpilasel selgusele oma huvides, võimetes ning omandada ka praktilised oskused. Need kõik sobivad kokku ka hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike väärtustega. § 4. Pädevused
jooksul. Kevadel peetav arenguvestlus on pigem lapsest lähtuva kokkuvõtliku hinnangu jaoks. Arenguvestlust juhib rühmaõpetaja ning see nõuab temalt eelnevat ettevalmistust ja kavandamist. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu, sealhulgas ka koolivalmiduse hindamise põhimõtteid ja korraldust. Dialoogi kujunemiseks lapsevanema ja lasteaiaõpetaja vahel on vaja oma tundeid ja mõtteid selgelt väljendada ning arusaadavalt esile tuua. Seega on arenguvestlus kasvatusprotsessi osa, mille kaugem eesmärk on kujundada intelligentne, väärikas inimene, kes mõistab ennast ja teisi, võtab vastutuse inimsuhetes, tuleb iseseisvalt toime reaalses elukeskkonnas, oskab lahendada probleeme, tasakaalustada emotsioone ja olla avatud 8. Meeskonnatöö olemus, varajase sekkumisega tegelevad meeskonnad Eestis. Kutsestandardite võrdlemisel hakkab silma, et lasteaia õpetaja puhul tuuakse välja ainult oskus varakult lapse erivajadusi märgata
* Õppija motivatsioon: - vana: vastutus õppija edasijõudmisest on õpetajal - uus: õpilane on muutumas passiivsest käsutäitjast oma arengut aktiivselt kujundavaks isiksuseks *Õppimine: - vana: õppimine on tõsine a raske pingutus, kõige olulisemad on teadmised - uus: holistlik õpikäsitlus, mis rõhutab lisaks vaimsetele pingutusele ka sotsiaalse ja emotsionaalse kogemuse tähtsust. Loov õppimine ja õpioskuste areng võimaldab õpitut paremini mõista. Arenguvestlus on kasvatusprotsessi oluline osa, mille kaugem eesmärk on: Intelligentse inimese kasvatamine, kes oskab: · mõista ennast, kujundada ja tõsta enesehinnangut, · vastutada inimsuhete eest, · tulla toime reaalses keskkonnas, · leida probleemidele lahendusi, · olla avatud, · tasakaalustada emotsioone, · õppekavas sätestatud pädevuse saavutamine, · eelolevaks perioodisk eesmärkide seadmine ja plaani koostamine. Lähieesmärgid on:
otsustada inimene oma tervisliku seisundi üle. (Lepik, 2007) Lasteaed ja kodu saavad kaasa aidata laste tervislikule arengule. Lasteaia arengukavas on planeeritud tegevusi, mis aitavad luua lastele tervislikke tingimusi, edendada koostööd laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi jne. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused;
I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine)
Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised - tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed - tõelised härrasmehed
.. Kujutused, loomingulised, kujundus tegevuse üldsuunast Konkreetne piiritletud kujutlus teatud tegevustena, mis võivad olla lähedal ideaalile lähedal. Näide: Põhikoolil on hariv kui ka kasvatav ülesanne. Ideaal on kasvatus siin. Sotsiaalainetel kitsamad eesmärgid, inimeseõpetusel veelgi kitsamad. Gümnaasiumis toetakse inimese individuaalset arengust jms tulevatest erinevustest toetatavat ... Kasvatusprotsessi eesmärgistamie kulgeb üldiselt abstraktselt konkreetsemale. Põhikooli näide samamoodi. Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. Konkreetne eesmärk rida konkreetseid eesmärke,... Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse hierarhia: 1.tasand ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 2. tasand põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja
annaabi.ee 
