humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5. Nimeta sõjaaegseid koonduslaagreid Eesti territooriumil ja keda seal hukati. Eestis oli koonduslaagrid Jägalas, Murrus ja Tallinnas (Töö- ja kasvatuslaagrid). Neis hukati Eestis jäänud juute (umbes 1000), veel umbes 8000 inimest hukati mitte- rassilistel põhjustel, vaid süüdistatuna Nõukogude režiimi kuritegudes. Lisaks toodi Euroopast Eesti koonduslaagritesse hukkamisele veel 7500-7800 juuti. 6. Selgitage mõistet küüditamine. Inimeste sunniviisiline (ka vägivaldne) oma koduriigist välja vedamine. 7. Mis eesmärgil küüditati Eestist inimesi 1941.aastal ja mis oli selle tagajärg?
Need paigutati Saksa Julgeolekupolitsei ja SD või SS Majanduse ja Halduse Peaameti (SS Wirtschafts-Verwaltungshauptamt – WVHA) alluvuses olevatesse laagritesse. SS- Majanduse ja Halduse Peaameti haldusalas asutatud laagrid allusid vahetult koonduslaagrite inspektorile SS-Gruppenführer Richard Glückile, kes ise allus vahetult Himmlerile. Vaivara koonduslaager oli ainuke SS- Majanduse ja Halduse Peaameti haldusala koonduslaager Eestis. Varem Eesti territooriumil asutatud nn „töö- ja kasvatuslaagrid“ allusid Julgeolekupolitsei ja SD asutuste kaudu Eestis Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA). Julgeolekupolitsei ja SD alluvuses olevatesse kinnipidamiskohtadesse sattus vähesel määral juute Eestis asuvatest nõukogude sõjavangide laagritest. Sõjavangide hulgast selekteeriti juudid välja ning anti üle julgeolekupolitseile. Kahel korral toodi aga sinna suurem hulk juudi rahvusest kinnipeetavaid. Jägala laager 1942
annaabi.ee 
