SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
aastate alguses mitmel õigel otsusel. Vai-
dadesse ning sotsiaalpedagoogika järkjärguline kohandumine teadusele muteadusliku sotsiaalpedagoogika peaesindaja Herman Nohli kont-
esitatavate üldiste standardite ja kvaliteedikriteeriumitega (Lüders ja septsioon vastas hästi ajastu reformpedagoogilisele vaimule ning oli
Winkler 1992, 363-(364). Lüders ja Winkler (1992,367) märgivad eelkõige sihitud kähe konservatiivse kasvatusinstitutsiooni vastu.
kokkuvõtlikult, et sotsiaalpedagoogika on muutunud uueks Esiteks pakkus Nohl selge alternatiivi tollal laialt kritiseeritud kooli-
pedagoogiliseks vastuseks kõige erinevamat liiki laste- ja noorte- pedagoogikale, viies osa kasvatustegevusest koolist välja. Teisalt
probleemidele. Vastandus Nohl ka traditsioonilistele religioossetele kasvatusasutus-