30 liikmeline nõukogu (geruusia) · Ateena Demokraatia, rahvakoosolek oli kõikige rahvaste koosolek, iga 10 päeva tagant. Ettepanekud, otsused ja valimised (1a). 6000 kohtunikku ja 10 strateegi (tähtsamad ametnikud). 500-liikmeline nõukogu, mis oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 6. Sparta kasvatus alates 7 riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes (kehaline ja sõjaline õpe), 20 saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30 saadi kodanikuõigused, soetati maatükk ja võeti naine. 7. Ühiskonna struktuur · Aristokraadid · Vabad talupojad suurim osa kodanikest. Võlaorjusesse langedes kaotasid kodanikuõigused. · Käsitöölised väikeste töökodade omanikud
Tema esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huvi inimese elukaare vastu, uuris ta paljude kuulsate inimeste biograafiaid. Eriksoni raamat Mahatma Gandhist pälvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood jätkus kõrge vanuseni, ta suri aastal 1994. Erikson on psühhoanalüüsi mõjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse etepilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus- ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes. Tema identiteedikäsitlust on tõlgendanud- ja arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi
· Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. · Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. · Kodanikud olid maksuvabad. 5. Sparta kasvatus a. Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. b. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe- omadusi: · Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. · 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. · 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. · Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. c. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") d
eKr ja seda eriti retoorikas ja filosoofias. Platon pidas vajalikuks, et õpetajate tegevus tuleb allutada ulatuslikule ja hoolikale kontrollile. Ta rõhutas kasvatuse seost ühiskonnakorraga ja kasvatuse alustamise vajadust varases nooruses. Tüdrukud ja poisid peaksid alates 7 eluaastast kasvama eraldi. Kasvatus peab järk-järgult juhatama ideede maailma. Õpetus peab toimuma õpetaja ja õpilase väga tiheda vaimse sideme kaudu. Laste kasvatamine toimub riiklikes kasvatusasutustes. 7 Aristoteles leidis, et inimese kõige esmased kohustused on kohustused riigi ees. Alates 7 eluaastast hakkas kasvatuse eest hoolitsema riik. 7-14 eluaastani õpiti lugemist, kirjutamist, joonistamist, võimlemist ja muusikat. 14-21 eluaastast alates pidi kasvatama filosoofia kaudu eneseväärikust, autunnet, mehisust. Soovitas tungivalt kohustuslikke algkoole.
suhtes, mis võib lapsel esile kutsuda pideva hirmu selle suhtes, mida ta ei suuda muuta. 11) Asteno-neurootiline tüüpà kõrgenenud ärrituvus, kerge väsimine, hüpohondrilised tendentsid, ärritus afektiivsed pursked; neuropaatia tunnused juba Lapsepõlv võib ka normaalselt mööduda, alles noorukieas avalduvad tüüilised jooned. Vajavad toetust ja juhtimist. Taluvad halvasti rangelt reglementeeritud korda ja kinniste asutuste atmosfääri. Kasvatusasutustes satuvad sageli teiste rünnakute ja mõnitamise alla. 20. H. Eysenck isiksuse teooria üldmõisted. Hans Jürgens Eysenck on 20. sajandi üks kõige tuntumaid psühholooge, kelle tööd on mõjutanud olulisel määral paljusid psühholoogia valdkondi ning kes avaldas 1964. aastal raamatu "Kuritegevus ja isiksus", milles esitas originaalse kriminaalse käitumise käsitluse. H.J.Eysencki poolt pakutud lähenemine oli eriline järgmistel põhjustel:
sõudmist, ujumist ja vettehüppeid, mängiti malemängu meenutavat mängu. Kehalisis harjutusi harrastasid ka vaaraod (jooksmine, maadlemine ja jahipidamine). Pärsias: Kehaline kasvatus oli sõjalis- rakendusliku iseloomuga: õpetati relvade käsitsemist, harjutati jooksmist, hüppamist, ronimist, heiteid ja viskeid; kiir-rännakutega treeniti vastupidavust. 7-16aastastele poeglastele sõjapidamiseks vajalikke kehalisi harjutusi spetsiaalsetes kasvatusasutustes. Vanematele noormeestele korraldati katseid ja võistlusi jahipidamises , ratsutamises, polo-tüüpi mängus ja Indiast pärit male-laadses mängus, mis arendas strateegilist mõtlemist. Töötasid spetsiaalsed sõjakoolid, kus valmistati Pärsia armeele ette juhte. Hiinas: 6000. a eKr esimesed asundused, klassiühiskond tekkis 1800 a. eKr. Tähtis meditsiini kohalt. Tegutsesid ravivõimlemist ja massaazi õpetavad koolid. Tunti kehaliste harjutuste
Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus:
Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus:
Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”) Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a
võitmises ja seejärel tema haigusnähtude näilisuse selgekstegemises. Raskuste ületamiseks tuleks õpetada enesekasvatuse meetodeid.Viimati nimetatud neli aktsentuatsioonitüüpi kuuluvad nn nõrkade tüüpide hulka ja noorukite käitumishäired nende tüüpide esindajatele omased ei ole.Kuna nad taluvad halvasti rangelt reglementeeritud korda ja kinniste asutuste atmosfääri, tuleks neid sellistesse asutustesse suunata ainult väga äärmistel juhtudel. Sellised noorukid satuvad kasvatusasutustes sageli teiste rünnakute ja mõnitamise objektiks. Käitumishäirete korral tuleks igal juhul proovida piirduda muude mõjutusvahendite kasutamisega.Eelöeldut vaadeldes märkame terminoloogia sarnasust sõltumata sellest, kas tegemist on aktsentueeritud isiksuse või psühhopaatiaga. Samas on rõhuasetused erinevatel autoritel erinevad. K. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud isiksus on normaalne inimene