3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus võib õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada. Kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud, vabastada kohustusest last ülal pidada. Kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund. 1.3. Elatis kasvatusasutuses viibivale lapsele Kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus- või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. 1.4. Elatis täisealiseks saanud lapsele Elatise käesoleva seaduse § -s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse § -s 61 sätestatust. Kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena.
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863-1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena.
Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori.))) ei tea ,kas seda on vaja : P Kasvatusest Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses-gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine, muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti
kui vanem: ● alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või ● kuritarvitab vanema õigusi või ● kohtleb last julmalt või ● avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ● ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. 18. Seadused mis reguleerivad lapse õiguste kaitset. Eestis reguleerib laste kaitset Eesti Vabariigi lastekaitse seadus. Asutused, kuhu pöörduda kui lapse õigusi on rikutud. Lastekaitse, lasteombudsman. 19. Perekonna ülalpidamise kohustus. ● Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.
kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. Kasvatusest Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses- gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine, muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa
vastuolus lapse huvidega. -Vanem ei vi vanema igusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12.)he vanema, eestkostja vi eestkosteasutuse nudel vib kohus vanema igused ra vtta, kui vanem: -alkohoolsete jookide, narkootiliste vi muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tttu vi muul phjusel, mida kohus ei loe mjuvaks, ei tida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel vi -kuritarvitab vanema igusi vi -kohtleb last julmalt vi -avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mju vi -ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mjuvate phjusteta osalenud aasta jooksul. 13.)-Vanem on kohustatud lal pidama oma alaealist last ja abi vajavat tvimetut tisealiseks saanud last. -Kui laps pib phikoolis, gmnaasiumis vi kutseppeasutuses ja jtkab neis ppimist tisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda ppimise ajal lal pidama. 14.)-Tisealiseks saanud laps on kohustatud lal pidama oma abi vajavat tvimetut vanemat. -Kui tisealiseks saanud laps ei tida kesoleva paragrahvi 1. likes
soov vältida sots v maj kahju, soov kasut oma esivanemate perekn. Vanemate õigused ja kohustused: kasvatada, ülal pidada, hoolitseda, kehtivad mõlema vanema kohta võrdselt(olenemata abielust), vanema on laste seaduslikud esindajad, otsustavad laste elukoha kokkuleppel. Lapse ära võtmine vanemalt: kui see kuj lapsele ohtu, kui on alkohoolikud, narkarid, kuritarvitavad vanemate õigusi, kohtlevad lapsi julmalt, lapsevanem pole võtnud osa lapse kasvat kui laps viibib kasvatusasutuses 1 a jooksul. Vanemlikud õigused võtab ära kohus, a võib ka taastada(v.a kui laps on lapsendatud). Tuleb küsida arvamust lapse käest.
Vanema õiguste äravõtmist reguleerib Eestis Perekonnaseadus. Kohus võib vanemalt õigused ära võtta juhul kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, alkohoolsete või narkootiliste ainete kuritarvitamisel. Kohus peab lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuma lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Seaduse vastane on kuritarvitada vanema õigusi või kohelda last julmalt ning vägivaldselt. Vanema kohustuseks on osaleda kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises, kui vanem seda mõjuvatel põhjustel aasta aja jooksul teinud pole, võib kohus vanemalt vanema õigused ära võtta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine Vanem, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, kuid see ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest
PkS § 54 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: alkohoolste jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjutavaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel; kuritarvitab vanema õigusi; kohtleb last julmalt; avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju; ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul; Kui isikult on ära võetud vanema õigused, siis ta kaotab lapse suhtes kõik õigused, kuid vanema õigustest äravõtmine iseenesest ei vabasta vanemat lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest. 2.4.1 Vanemate õiguste äravõtmise protsess Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.
jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise 15. Maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes. Elatis on ülalpidamistoetus. Elatist võib lisaks alaealisele lapsele saada ka täisealine laps. Seda siis, kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on töövõimetu või viibib kasvatusasutuses. Elatist saab nõuda vanemalt, kes on kantud lapse sünniakti. Elatise taotlemiseks võite kohtule esitada maksekäsu avalduse. Maksekäsuks on vaja mitut eeldust: laps on alaealine, elatis ei ületa 3000 krooni kuus, teine vanem ei vaidle elatise maksmisele vastu, kohus saab talle makseettepaneku kätte toimetada jms. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtne menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (ilma kohtuistungita) ja väiksemate
Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. (2) Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. (3) Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. (4) Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.
annaabi.ee 
