a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka 6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18. sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke). Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti metsistuvaid kreeke (P. domestica var. insititia). Tema nimetus pärineb keskalamsaksa sõnast krēke (baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu. Keskalamsaksa ploominimetus plūme (saksa Pflaume) on samuti läti plūme ja eesti ploomi lähtelaensõnaks
Peamiseks maasikaliikide levikualaks on põhjaparasvööde. Mõned liigid on asustatud ka troopikasse ja arktilistelealadele. Oma dekoratiivsete õite, aromaatsete viljade ja nende raviomaduste tõttu pälvis maasikas tähelepanu antiikajal - Kreekas ja Roomas. Vilju korjati metsalagendikel ja nõlvakuil looduslikult kasvavatelt liikidelt. Maasika ümberistutamine looduslikest tingimustest aeda algas juba 14. sajandil Prantsusmaal. Eriti hinnati maasika dekoratiivseid õisi ja esialgu kasvatatigi maasikaid peamiselt kui dekoratiivtaime. Maasikaid kasvatati peamiselt lossi ja kloostriaedades. Enamik inimesi sööb maasikaid nende suurepärase maitse pärast, ega tea, kui palju häid toitaineid igas maasikas on. Näiteks, kas te teadsite, et 8 maasikat sisaldab rohkem C-vitamiini kui apelsin? Uuringute kohaselt sisaldavad maasikad ainet, mis ennetab vanusest tulenevaid mäluprobleeme ning kaitseb südant ja ennetab ka põletikke.
Iidsel perioodil puudusid üldised kasvatusprintsiibid- ei kasvatatud üldiselt õiget ja head inimest. Manu seadused rõhutavad just eri seisuste kasvatamist. Eri seisuse esindajal oli igaühel oma kindel koht ja eluprogramm ning sellega koos ka oma käitumisviis ühiskonnas. Seega oli kasvatusideaal diferentseeritud: braahmanile oli oluline puhtus ja õiglus, ksatrijale mehisus ja julgus, vaisjale töökus ja suudrale alandlikkus. Nende nõudmiste kohaselt eri sotsiaalseid gruppe kasvatatigi. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Kasvatuse seisukohast oli üks olulisemaid rituaale pühitsemisrituaal upanajana, mille pidi braahmani laps sooritama kaheksandal eluaastal, ksatrija laps üheteistkümnendal, vaisja laps aga kaheteistkümnendal eluaastal. Manu seadused soodustasid igati tarkuse- ja teadmishimu. Täielik alluvus ja kuulekus olid teadmiste omandamise põhialus.
läheks teistesse maadesse arsti valdkonnas uusi asju õppima ning samal ajal oleks ka Horemhebi kõrvadeks ja silmadeks. Ta tahtis teada, millised on sõjariistad teistes maades, kas hetid nõidusid maast välja uue metalli, mida kutsutakse `'rauaks'' ning millised on juhid ja muid vastuseid küsimustele. Templineitsid (lk 151) nende amet oli templi lõbud, mida peeti jumalale meelepäraseks teoks. Naised võistlesid omavahel kunstis meestele mitmel moel meeldida. Neid kasvatatigi lapsest peale meestele mitmel moel meeldima, et mehed nende pärast Astartele palju kulda ohverdaksid, kuna mida rohkem hõbedat või kulda külaline templile kinkis, seda meelepärasem oli see jumalale. Baal (lk 151) - mis tähendab "isand", "valdaja" või `'omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas." Ta võib olla identne ka piksejumal Hadadiga, sest Baali kohta on öeldud, et "ta pilvedel ratsutab."
annaabi.ee 
